Esmaspäev, 29. detsember 2008

28. detsembri treening

Aeg: 28. detsember 2008 kell 10-18
Koht: Otepää lähedal Veski baas
Rajameistrid: Eduard ja Artur Taivere
Osalejad: Aigar Sirel, Martti Mikk, Kaido Hallik, Eleri Hirv, Kristjan Karabelnik, Aivar Jõgiaas, Andres Pae, Margus Marrandi, Leivo Sepp

Seekord võõrustasid meid vennad Taivered, kes olid koos ilmataadi abiga kokku pannud Läti stiilis raja. Olid olemas kõik tingimused seiklussportlase proovilepanekuks:
* kohati kukkus raja läbimisel ka keskkohani lume sisse
* olid veetakistused, mida sai ületada jää peal baleriini tantsides või mööda puid turnides
* punkte oli pandud ka ujuvatesse kohtadesse, pidi olema maksimaalselt tähelepanelik, et neid leida
* oli punkt, mille jaoks rajameister oli pannud igaks juhuks 2 tähist (erinevatesse kohtadesse), aga kumbki polnud õiges kohas, ühelt poolt tulijatele jäi üks punkt tee peale, teiselt poolt tulijad surfasid kaua aega ja lõpuks koba peale leidsid teise punkti :)
* tuli näidata head rattavalitsemist jää peal ja autojäljes sõites (autojäljest väljasõit tähendas ratta ristikiskumist ja üldjuhul ratta pealt mahatulekut)
* tuli hakkama saada 5-10 kraadise külmaga
* kohati tuli ratast seljas tassida
* kaardid olid vanad ja pidi olema loominguline, et aru saada, mis on maastikul vahepeal muutunud

Tulemused

Rada oli planeeritud vaheldusrikas: ratas + jooks 1:20000 põhikaardil rogaini kujul kontrollajaga 2:10 + ratas + suundorienteerumine spetsiaalsel o-kaardil 1:10000 kaardil + ratas. Ratta kaardiks oli 1:50000 baaskaart.

Kuna Katri seekord haiguse tõttu treeningule ei jõudnud, siis läksin rajale koos Eleriga.

Esimene ratas


Esimene punkt tuli kenasti.

Teise punkti, mille legendiks oli raja ja oja rist, läksime kolmanda punkti kaudu, sest otsustasime pigem joosta edasi-tagasi kui et ratast läbi metsa tassida.

See osutus punktiks, mille jaoks rajameitser oli pannud igaks juhuks 2 tähist. Milline oli seis kaardil vs maastikul: kaarti vaadates oli kõik ilus - kena teeke läheb ojani välja, aga looduses oli tee enne oja vahepeal kinni kasvanud ja siis läks uuesti edasi. Rattaraja autor Artur kommenteeriski asja nii, et vaatasin: tee lõpeb ära ja märjem koht kah on (künka peal oli suurem poriloik) ja panin punkti maha, kõrvalt leidsin mingi hargneva tee ja panin selle lõppu kah punkti.

Need, kes otsustasid rattaga punktini sõita ja siis läbi metsa tassida, leidsid hargneva tee lõppu pandud punkti. Need, kes tulid järgmise punkti poolt joostes, leidsid peale pikki otsinguid künka peale suure porilombi kõrvale pandud punkti.

Meie Eleriga leidsime selle nii: olime peaaegu loobunud punkti otsimisest, siis tegin ettepaneku, et jookseme sellele teele välja, kust rattaga punkti tulijad oleksid pidanud tulema ja siis seda teed mööda tuleme, vaatame, kas saame punkti kätte. Ja kui olime 100 meetrit jooksnud siis Eleri teravad silmad nägid vasakul künka peal tähist.

Eriti kaua läks selle punktiga Marttil. Kui Eleriga juba ülejärgmise punkti poole teel olime, siis helistas Martti ja hargnes järgmine dialoog:
Martti: "ütle vähemalt seda, kas te leidsite teise punkti"
Kaido: "jah"
Martti: "ära rohkem midagi ütle"
Ja Martti seiklussportlasele kohane visadus kandis vilja, ka tema leidis selle punkti, sarnaselt meie leidmisega - mööda kraavi liikudes heitis pilgu künka peale ja nägi seal tähist lehvimas.

Kolmanda punkti teederisti juures oli mul hämming, et justkui on õige koht, aga tähist pole, aga Eleri teravad silmad leidsid kiiresti tähise, mis oli paarkümmend meetrit metsa sisse pandud.

Neljandasse punkti minnes tegin o-tehnilise vea, valet teeotsa pidi edasi-tagasi sõites kaotasime ehk 5-10 minutit. Kolme tee ristist tuli minna 2. teed pidi, aga kuna esimene tee oli lume all ja ma ei märganud seda, siis läksin kahjuks 3. teed pidi.

Punkti 4A minnes tuli ratta tassimist ja sellega üle kraavi hüppamist harjutada.

Rogaini algusesse minekul küsisime korra ka talumehelt teed, kui olime tema taluni jõudnud. Ta ütles, et ega kuni suure teeni rattaga küll sõita ei saa. Aga me tõestasime vastupidist :)

Rogain

Tavaoludes poleks 2:10-ga selle raja läbimine probleem olnud, aga lumi tegi kõikide punktide võtmise raskeks. Samas Maku-Leivo kontrollaja sees ja Martti 5 minutise hilinemisega läbisid kõik punktid.

Rogaini liikusime aeg-ajalt lahku minnes ja siis jälle kokku saades koos Kristjani ja Aivariga. Rajal sai:
* kohati pooles reies lumes sumbata
* teede peal joosta
* lumekooriku peal joosta
* soode ragiseva jää peal joosta aeg-ajalt mõnes kohas ka läbi vajudes
Meil jäi võtmata 3 punkti ja jõudsime tagasi 11 minutit enne kontrollaega.
Mul õnnestus taas viga teha, punktiga 61, seekord 3-4 minutit ehk. Ja taas põhjus sama - esimesed teed olid lume all ja läksin tagumise tee peale, kus jälg sees oli. Eleri õnneks korrigeeris õige pea.

Teine ratas

See rattaosa oli kiirem. Jalgsi liikumist praktiliselt polnud. Aga sellest tulenevalt hakkas vaikselt külm. Lõpuks olid sõrmed ja varbad üsna külmunud. Icebug 25h tarbeks vaja rattale jalasoojendajad ja korralikud soojad kindad muretseda.

Suundorienteerumine


Rajal oli 5 punkti + 1 peidetud punkt. Jalad olid rattasõidust külmunud, aga esimesse punkti jõudes olid enam-vähem üles juba soojenenud.

Esimesse punkti minekul tegin 2 korral viga:
* kuna kaardil oli rohkem punkte, kui maastikul, siis hakkasin vahepeal vale numbriga punkti minema
* punkti piirkonnas läksin vale nina peale
kokku viga ehk 3-4 minutit, hea et Eleri korrigeeris.

Etapid 2-3 ja 3-4 olid kohati kõhuni läbi vajudes lumes sumpamine. 3. punkt oli üldse rosin seiklussportlasele: pimedas metsas ülitihedas võsas kõhuni lumes :) Kuidas küll rajameister suutis punkti maha panna...igal juhul tänud minu poolt.

Viimasesse punkti minnes oli eriülesanne: punase joone peal on peidetud punkt. Kuna enamus etapist oli tumerohelises metsas, siis kõige loogilisema kohana tundus tee ja punase joone lõikumine vahetult enne punkti. Põhimõtteliselt läks piirkond täppi, punkt oli pandud 20 meetrit teest punkti poole, aga leida seda meil ei õnnestunud. Sellel viimasel etapil kadus mul vahepeal järg käest, keskendumine oli kahjuks kadunud ja nii tuli seal 50-100 meetrit edasi-tagasi käia ja siis tõmblesin peidetud punkti otsides ja siis loobusime sellest ja siis kaldusin punktile peale minnes vasakule, aga arvasin, et kaldusin paremale ja kasutasin halba strateegiat: "otsin paaniliselt punkti, tõmblen edasi-tagasi, vaja punkt kiirelt leida, muidu ei jõua kontrollaega". Lõppes lugu sellega, et punkt jäigi leidmata, tuli punkti piirkonnast lahkuda, et kontrollaega jõuda.
Eleri ei saanud siin kah eriti aidata, kuna tal polnud lampi kaasas. Eleri sai kasutada ainult minu tagavara kaardilugemislampi.

Kolmas ratas

Kolmas ratas osutus meie jaoks tagasi finišisse sõitmiseks. Jõudsime 8 minutit enne kontrollaja lõppu tagasi.
Ainsana võtsid kolmandas rattaosas punkte Maku ja Leivo, kes läbisid 3 punkti 5-st.

Finišis

... ootas meid soe saun ja tugev kõhutäis ja Martti paistes jalg. Martti oli oma jala teise jooksu alguses kahekorra keeranud ja see oli paks nagu puupakk. Pidi traumapunkti minema, üks võimalik stsenaarium on: "kips". Igal juhul Icebug 25h jääb Marttil vahele :(

Kokkuvõtteks tänan vendasid huvitava raja ja hea korralduse eest ning loodan, et Martti jalg peagi paraneb...

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Panin mõne reaga ka oma muljed kirja. http://leivo.ekstreem.ee/?ID=2738&s=com
Kokkuvõttes suur tänu rajameistritele ning ilmataadile suurepärase päeva eest.

Martti ütles ...

Jalaga on nii, et taheti teine 2-ks nädalaks kipsi panna. Enne traumapunkti minekut võtsin kodust kaasa eelmise hüppeliigese murdmise järel soetatud hüppeliigese ortoosi. Arst väänas ja uuris seda ja ütles, et võin kipsi asemel seda kanda küll. Et see hoiab ka jala ilusti paigal. Ühesõnaga kipsist seekord pääsesin, aga kuu aega ei või sporti teha :-(

Jaivar ütles ...

Nädalane toibumine on nüüd möödas.
Käsi hakkab õlast varsti jälle liikuma. Olen talle nüüd terve nädala puhkust andnud ja rohuga määrinud. See kukkumine 5. ja 6. rattapunkti vahel oleks võinud olematta olla. Aga vaadates nädalalõpu ilmateadet, paraneb tuju kohe märgatavalt.

Anonüümne ütles ...

Lugesin Eduardi kommentaare tulemuste juures. Ei maksa nii tagasihoidlik olla. Mulle meeldis rada isegi väga. Kuigi ma pole ise ühetegi multispordi rada välja nuputanud, ei saa rajameistrile midagi ette heita. Pakuti huvitavaid lahendusi rattal ja jalgsi. Valikorienteerumine on alati hea võimalus põnevuse tekitamiseks (kasutusel vist pea kõikidel võistlustel, kus olen osalenud) ja meeldib mulle endale kohe väga.
Järgmisel vendade Taiverede treeningul olen kindlasti kohal. Tubli töö!
Marttile soovin kiiret paranemist. Teistega kohtume juba sel nädalavahetusel.
MAKU