pühapäev, 31. jaanuar 2010

NIKE WINTER XDREAM 6, Jõulumäe 24.jaanuar: seikusporr

Võistkonnas: Martti Mikk, Aivar Jõgiaas, Aigar Sirel
Läbisime ajaga 5:12:09 linnulennult 23,86 km.
Sellega pälvisime 147 lõpetaja hulgas üldarvestuse 40. koha ja 30. koha meeskondade arvestuses.

seikusporri ajad ja teekond
Üldarvestus
Üldised SI-ajad

Kuna me kolmekesi suht vormitud olime, siis võtsime eesmärgiks rada rahulikult läbida.

Riietus sai ka vastavalt külmale ilmale ja liikumiskiirusele valitud. Ei hakka siin praegu detailidesse laskuma, sest ajajooksul on igaühel meist vastavalt kogemusele välja kujunenud oma riietusstiil, et ei hakkaks liiga palav ega liiga külm. Sõltuvalt kehapiirkonnast on keskmine kihtide paksus 2-3. Minu kõige suurem häda on olnud sobivate kinnaste leidmine. Olgugi, et vahepeal oli minu kindakollektsioon sama suur kui mõne tibi kingavalik, ei ole ma siiski veel suutnud leida piisavalt sooje ja häid kindaid. Seegi kord hakkasid sõrmed aeg-ajalt hullult külmetama.

Sööki ei läinud peaaegu üldse. Joogipunktis (KP 54) sai söödud üks Enduro geel ja oligi kõik. Liikudes 45-43 andis näljatunne endast korra märku, kuid kuna lõpuni oli jäänud väga vähe maad, siis ei viitsinud sööma hakata, vaid jõin selle asemel. Meie jootmissüsteeme tabas seekord osaline ebaõnn. Martti põis külmus ära ja jäi selliseks võistluse lõpuni. Aivaril, kel oli termoisolatsiooniga kaadervärk, sai torust vedeliku jooksma alles päikselisel rabal (KP 52). Aigari põis töötas müstilisel kombel terve raja jooksul. Tegelikult midagi müstilist ei olnud - tuleb lihtsalt märgata ning õppida kogemustega võistkonnakaaslaste tegemistest. Minu seekordseks mentoriks oli siis Rain, kelle süsteemi ma pisut modifitseerisin, aga põhimõte jäi samaks. Samas pean tõdema, et kaks korda pikemal rajal oleks ka minu joogipõis arvatavasti külmunud.

Stardijärjekorras oli seekord rakendatud talispordivõistlustele omast taktikat - kõigepealt lastakse vähemtähtsad ja tundmatud võistkonnad rajale ning siis alles tuleb nn "kuum grupp". Meie oma 166. stardinumbriga olime ikka päris "kuumad". Meist kuumemad oli vaid neli võistkonda seal hulgas uus tõusev täht seikusspordimaastikul "Twister Female Team".

Rada ise ei olnud raske. Raskeks tegi selle pehme lumi, milles sumpamine lihtsalt pikapeale väsitas. Võrrelda võiks seda võib-olla rabaga, kus ka puudub sörkimiseks vajalik tahkem pinnas. Kui me joogipunktini vahelduva eduga sörkisime ja sumpasime, siis peale joogi punkti me ainult jalutasime - kuni punktini 45, kust algas meie lõpuspurt. Peale joogipunkti tegime ka oma suurima vea teevalikul. Algul küll tahtsime minna mööda teed KP 58, aga kuna KP 55 tundus nii ahvatlevalt lähedal, siis sai võetud 55-58, mis tähendas metsa vahel pehmes lumes olemist, selle asemel, et mööda korralikku asfaltit joosta.

Viimaseks asjaks enne finišit oli meil lisaülesandena "curling", mis meil nõuete kohaselt välja ei tulnud ning meile trahviringi lisaks andis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et täitsa OK oli. Marttil jäi energiat kõvasti üle, Aivar võiks salaja natukene jooksutrenni teha ja Aigar peab oma eelmisel hooajal saadud põlvevigastuse terveks ravima.