Reede, 29. veebruar 2008

5 min/km - minu jaoks hetkel natu kiire

Algne plaan oli minna õhtul jooksma, aga kuna hommikul selgus, et õhtul toimub väike sünnipäeva tähistamine, siis otsustasime Kaidoga, et käime lõuna ajal ära. Kaido ütles, et tal on plaan teha 18km ringi ja joosta 5 min/km või nõks alla selle. Kuna tahtsingi natu pikemalt ja kiiremini joosta, siis olin nõus. Hoiatasin ka Kaidot, et pole kindel, kas selle tempoga 18km jaksan joosta, aga proovin.

Plaan oli esimesed kilomeetrid ~5:30 joosta ja siis vaikselt tempot tõsta. Paraku ei tulnud sellest midagi välja. Esimese kilomeeteri aeg tuli 4:50 ja teise 4:39. Ei oskagi öelda kumb tempot tegi, aga kuidagi kerge oli algul joosta.

Umbes poole tunnise jooksu järel läks minu pulss üle 160. Peale 8. km jooksu näitas Kaido mulle teeotsa, kust minnes oleksin saanud oma distantsi ~3km võrra lühendada. Otsustasin, et jooksen plaani võetud 18km ikka täis. Kuna oli selge, et sama tempoga ma lõpuni ei jaksa, siis ütlesin Kaidole, et mis ta ikka niisama longib mingu ees omas tempos ära. Nii ka tegime.

Ülejäänud maa üritasin joosta nii, et pulss püsiks ~165 kandis. Kui kõrgemaks läks, võtsin tempot vähemaks ja kui madalamaks läks siis panin juurde. Enesetunne oli päris normaalne, aga lõppkokkuvõttes arvas mu pulsikell, et minu jaoks oli tegu kerge ületreeninguga :-(
Mis seal ikka, eks ma võtan edaspidi pikemaid otsi siis natuke rahulikumalt.

Panen pulsikella väljavõtte ka siia. Siin kõik info olemas.

Neljapäev, 28. veebruar 2008

WAR 2008 Borderland: Medisoft Adventure Team II

Kadri luges kaarti,
Rain teatas legendilehtedelt punktide kirjeldusi ning etappide sulgemisaegu,
Aigar vaatas kellalt palju kuskil aega kulutada võime.


1. Tempokas jalutamine 10:00:00 - 11:24:31.
Plaan 33-31-32-34-36-37-38-35-101. Mõeldud, tehtud.
Vajadusel olime valmis ära jätma punktid 38 ja 35.
Tempokas jalutamine kujunes meil alguse massihüsteerias kergeks sörgiks. Punkti 32 minekul sai meile selgeks, et lõikamistele üle põldude tasuks eelistada väikesi ringiminekuid. Punkti 37 lähistel sattusime fotograafide küüsi, mistõttu pidime imiteerima jooksuliigutusi. Punkti 38 ümbruses laiunud vetevälu teavitas, et jalgsietappidel tuleb kõvasti vees sumbata ning läti kraavid on kohe ikka kraavid.


2. Ratas 11:34:17 - 14:49:38.
Plaan 39-40-41-45-44-43-102. Välistasime 42.
Punktis 45 toimus väike piknik ning taaskohtumine teiste eesti tiimidega, mis kulmineerus järjekordse fotosessiooniga, kus me järjekordselt näitasime oma parimaid sportlike poose. Punktis 44 oli meil tund lõpuni aega, kuid võtsime vastu üksmeelse otsuse, et käime ikka 43 ära, mistõttu pidime jalad kõhu alt välja võtma ja pisut kiiremini liikuma.


3. Jalutamine läti stiilis orienteerumiskaardiga 14:55:00 - 17:21:28.
Plaan 49-46-47-48-50-103. Välistasime 52 ja 51.Tegelikult jäi võtmata ka 48, 50.
Hakkasime liikuma esimese punkti poole ja tegelesime agaralt kehakinnitamisega, kui meie navigaator äkki elektriliini all küsis, et kus me kaardil asuma peaksime. Vaatasime o-kaarti mõõdus 1:25 000 - no ei ole sellist kohta, vaatasime rattakaarti mõõdus 1:100 000 ja elektriliin täiesti olemas. Suund enam-vähem õigeks, läbi soo kraavi äärde ja piki seda punkti poole. 2 cm enne järgmist punkti keeras Kadri vasakule, Rain paremale ja mina läksin otse. Kui me olime oma asjatoimetused ära teinud ja jälle sama targalt kokku saanud, lasi Rain oma terase pilgu korra silmapiiri poole ja avastas, et punkt on hoopis seal. 47 minekul jälle soo ja kraavide ületused, et leida punkt, mis tõesti oli "middle of field". 47 punktis oli meil umbes tund lõpuni aega ning kuigi olime eelmised punktid kobamisi kättesaanud, olime siiski veendunud, et 48 ja 50 on täiseti reaalsed võtta (suht lüheldane vahemaa + mööda sihti liikumine). Aga meid ootas ees meeletu vesi ja hulk kraave, ning kui me ükskord võsastuvale raiesmikule jõudsime ja risti-rästi jooksvaid kraave nägime, siis ... Siis me lihtsalt vaatasime üksteisele sügavalt silma, naeratasime ja läksime lihtsalt edasi. Leidsime sihi, inspekteerisime sihi taga oleva männinoorendiku kvaliteeti ning sellega rahul olnud, liikusime tagasi finišisse.


4. Ratas, mis tegelikult pidi lõppema matkamisega ratas käe kõrval 17:39:18 - 19:11:21.
Plaan 53-54-104. Unustasime võtta 104 ja peidetud punkti 96.
Enne neljandale etapile minekut toimus järjekordne eesti tiimide korraline kogunemine, kus vahetati mujeid ning tegeleti mittekohustusliku varustuse ümbertöötlemisega. Meie tiim lahkus vahetusalast viimasena ning kuna seal jõepervel oli suht jahe, siis alustasime etappi ratas käe kõrval väikesid jooksusamme tehes. Sellises rividrilli stiilis (kord ratta seljas, kord ratta kõrval) kulgeski kogu meie etapp. Punkti 54 jõudsime juba pimedas. Kuna rattakaardil said punktid otsa ning järgmine punkt oli seal punase punktiiri otsas 55, siis lugesime antud etapi edukalt lõppenuks. Läksime veskivaremetesse tuulevarju ja vaatasime, mida me 5. etapiga peale hakkame, sest idee järgi pidime me nüüd lahku minema (1 keskusesse, 2 edasi).


5. Matkamine koos rattaga, ratas ja mobiilorienteerumine 19:11:21 - 22:14:48.
Plaan 55-58-105. Välistasime peidetud punkti 97 ja punktid 56 ning 57. Loobusime mobiilorienteerumisest 59, 60.
Kuna Kadri tahtis kangesti metsikuid hobuseid näha, siis otsutasime, et läbime romantilise loodusraja kolmekesi, ning vastavalt, kuidas meil aega jääb, võtame mõned rattapunktid ja läheme pisut varem võistluskeskusesse, et seal mõnuleda enne järgmisele etapile minekut.
Seega võtsime ette 5. etapi legendi, loodusraja kaunikujulise kaardi ning vaatasime klappivust rattakaardilt. Lugesime legendi (liikuda mööda punast rada läände) ja vaatasime kaarti (punane rada läks algul lõunasse ja siis keeras läänede vältides täielikult metsikute hobuste aedikut, sinine rada läks kohe läände) ja ainus mõte oli, et lätlased on värvipimedad. (Tegelikult oli 4. etapi legendis kenasti ära öeldud, et tuleb liikuda mööda sinist rada sinise ja punase raja ristumiseni, kus asub punkt 104 ja sealt edasi mööda punast rada 55.)
Mis seal siis ikka. Lähme mööda punast rada majast vasakult mööda, ühtegi jälge meie ees ei lähe, ümber ringi on suur lage heinamaa. Meie ees, kuhu peaksime minema, ei ole mitte ühtegi tulukest, küll aga on meist paremal, lääne pool, näha nii punaseid vilkuvaid kui ka valgeid tulukesi. Seisame maja taga välul ja mõtleme, mida teha, kui maja poolt tuleb meie suunas kaks masajat meest. Teades seiklusspordi üritustelt eesti tüüpilisi maaomanike, ennetame konflikti ning ajame nad oma inglise keelse jutuga segadusse, mispeale üks neid hakkab hirmsasti kätege vehkima ja meile tundmatuid häälikuühendeid kasutades, püüab meid suunata liikuvate tulukeste suunas. Aktsepteerime tarka nõuannet ja asume teele. Leiame aia, kraavi ning aia sees ilusa ühtlase mudamülka, mida mööda edasi liigume. Meie suunas liikuvaid valgeid tulukesi vaadates, arutleme, et mis küll nendel lätlastel viga on, et nad tagasi tulevad. Kuid oh seda üllatust, kui selgub, et tegemist ei olegi lätlastega, vaid hoopis kahe eesti tiimiga. Kaido selgitab meile koheselt oma sõjaplaani, kuid kuna me nii sõjakad ei ole, siis lähme ringi mööda teed 55 ning nautides maksimaalselt asfaldil sõitu külastame ka 58.

Võistluskeskuses tegime tunniajase pausi. Jõime kohvi, sõime hapukurki ning saiu vaarikamoosiga. Kuivatasime riideid ja tundsime end üldiselt hästi. Vahepeal käis Maret Vaher meiega jutustamas ja asjalikku nõu andmas, mida meie Rainiga ehteestlasliku eneseteadvusega siis täielikult ignoreerisime, kuigi umbes pool tundi hiljem võtsime siiski märjad tossud ja sokid jalast ning lasime jalgadel end vabalt tunda. Võtsime järgmise etapi stardi pisut varem ära ja saime tegelikult kuskil poolest teele.


6. Ratas 23:16:02 - 00:20:52.
Plaan 61-106.
Vahepeal oli külm pehmetele kruusateedele kõvakatte peale teinud ja öise rattasõidu kiirused olid võrreldes hommikustega hoopis teisest mastist. Lisaks siras kuu Udzenu järve kohal ning metskitsede hordid kappasid selle kallastel.


7. Jalutamine läti stiilis orienteerumiskaardiga 00:22:19 - 01:31:32.
Plaan 68-66-64-107. Välistasime punktid 62, 63, 65 ja 67.
Tegime traditsioonilise kolmepunktiringi ning mõtisklesime, et lätlased peaksid olema maailma parimad orienteerujad, kui nad suvalise paberinutsaku järgi suvalisel maastikul kõik punktid suudavad üles leida.


8. Ratas 01:33:26 - 02:43:27.
Plaan 69-70-108.
Toimus rattaralli mööda külmunud kruusateid, kusjuures mõlemas punktis kasseeris võistkond "OKZK" meie käest sisse "kaks krooni".

Järgnes kohustuslik paus kuni kella kuueni. Leppisime kokku, et stardime järgmisele etapile pool tundi hiljem kui ette nähtud, sest me ei viitsinud suuri prožektorlampe kaasa vedada ning lootisme, et sel ajal on juba päike tõusmas, mistõttu võime rattaetapi ka ledidega läbida. Tegelikult aeti meid veerand kuus üles ja nii me seal siis kuulasime muusikat ning uimerdasime niisama ringi, et aega parajaks teha.


9. Ratas 06:00:00 - 07:25:45.
Plaan 71-110.
Teed olid küll külmund ja tempo norm, kuid mind hakkas poolel teel uni vaevama.


10. Jalutamine orienteerumiskaardiga 07:25:58 - 09:52:54.
Plaan 87-85-80-82-84-111. Välistasime punktid 81, 83, 86, 88, 90, 91 ja 92.
Jõudsime kohale umbes tunniga, seega varusime tagasisõiduks aega poolteist tundi, sest päevapeale lähevad teed pehmemaks. Samuti mõtlesime loobuda kõigist viimase etapi rattapunktidest. Kuna jalutades oli meie tempo suht madal, siis oli mul tõsiseid raskuseid silmade lahti hoidmisega. Esimesse punkti jõudsime ok, kuid teises punktis vaadati mind võistkonnakaaslaste poolt juba imelikult. Kolmandas punktis ma ei pidanud enam tahtejõuga vastu ning küsisin Rainilt kofeiinitablette, mis, vastu minu ootusi, omasid täiesti positiivset mõju minu uneriigist väljutamisel. Eelviimases soopunktis leidsime, et meil on aega kõvasti üle ning jalutasime soosoleval loodusrajal, imetlesime järvevaadet ning harisime end infotahvlite abi. Etapi lõpus piirasid meid taaskord meediaesindajad, uuriti läbitud teekonna kohta ning teostati kohustuslik fotojäädvustus.


11. Ratas 09:53:08 - 11:32:13.
Plaan 73-74-100. Välistasime punkti 72.
Kuna me olime ennast ületanud, siis otsustasime, et võtame rattas kaks tagasiteele jäävat punkti.


Võistluskeskuses ootas meid veel:
- pesemine külma veega;
- kolmekäiguline lõuna, mille võrdset ei ole veel pakutud ühelgi seiklusspordi üritusel, kus oleme käinud;
- preemiaks seekord siis Maasika Fizz ja Aleksander.

Teisipäev, 26. veebruar 2008

WAR 2008 Borderland - Martti muljed

Panen siis kirja ka oma muljed võistlusest.

Võistluskeskusesse läksime kohale reede õhtul. Registreerudes saime SI-pulgad käe ümber ja samuti anti kätte Roadbook, mille Elo ilusti ära lamineeris. Roadbook sisaldas punktide legende ja vajalikku infot etappide avamis ja sulgemis aegade kohta. Nagu Kaido juba kirjutas oli etappe kokku 11 ja esmapilgul tundusid distantsid lühikestena. Kuna punkte võis üldjuhul läbida vabas järjekorras, siis otsustasime, et planeerime etapid selliselt, et oleks võimalik ära võtta kõik punktid.


Esimese etapi kaart anti kätte ~minut enne starti. Kiire pilk kaardile ja otsustasime, et läbime punktid järjekorras 33-31-32-34-36-37-38-35 34. punkti juures küsis Elo, et kas läheme otse üle jõe või ringiga silla kaudu? Korra tegelikult mõtlesin, et 33. punkti juures oli jõgi päris lai ja sügav, aga kuna meil oli pundi peale 1 kaart, siis ei hakanud jõe ületuse vastu protesteerima. Ootasin kaldal, kuni Kaido ja Elo olid ~kolmveerand maad läbinud ja siis läksin pika sammuga järgi. Edasi liikudes selgus, et olime läbinud hoopis kraavi, sest tegelikult oli jõgi meil alles ees. Otsustasime, et seda me siiski läbima ei hakka ja jooksime ikkagi ringi.

2. etapi punktid läbisime järjekorras 39-40-41-42-45-44-43-102. 41. punktis, mis asus kindluse varemetes, kohtasime võistkonda "EESTI - 90". Eduard tegi meist ka pilti ning andis vihje, et Jürgen oli SI jaama neile lähemale ulatanud ja siis oma kohale tagasi pannud. Selleks, et Elo ja Kaido vähem turnima peaks tegin Jürgenit, ehk ulatasin SI jaama neile lähemale ja komposteerimise järel panin omale kohale tagasi. See, mis toimus punktide 41-42 ja punktide 42-45 vahel andis meile natuke aimu sellest, milliseid teid pidi me ratastega sõitma hakkame.
Plusskraadid ja vihmasajud olid väiksemad teed muutnud lõpututeks porimülgasteks ja kilomeetrite kaupa tuli ratast käekõrval lükata, sest sõitmine oli sisuliselt võimatu. 45. punktis kohtasime Aigarit, Raini ja Kadrit

ehk "Medisoft Adventure Team II", kes olid väga heas tujus ja tegelesid parajasti einestamisega.

Kolmas etapp osutus meie jaoks määravaks etapiks. Otsustasime võtta punktid järjekorras 51-50-48-47-46-49-52-103. Punkt 52 oli selline, mille olime valmis ajapuudusel vahele jätma. Antud etapil kohtasime päris mitmel korral võistkonnada "Eesti 90" ja olime koos ka punktis 49. Aega oli vähe ja kuna ilma veata olime kätte saanud vaid punktid 50 ja 49, siis kartsime, et ei pruugi ka 52. kohe kätte saada ja otsustasime 52. punkti vahele jätta. "Eesti 90" riskis ja sai selle punkti kätte.

Tänu 3. etapil tehtud orienteerumisvigadele jõudsime 4. etapi võtmekohta ehk matkaraja algusesse kottpimedas. Üritasime kuidagigi aru saada matkaraja skeemist. Ületasime esimese oja ja jõudsime kohta, kus keset heinamaad oli post, mille küljes olid olnud suunaviidad, matkaraja algusele. Paraku meie kohale jõudes olid need viidad posti kõrval maas ja skeemist vajalikku suunda me välja lugeda ei suutnud. Peale ~1,5 tunnist matkaraja alguse otsingut ja mitmete läti võistkondade metsa ära eksitamist ütles Kaido, et tema seda matkaraja kaarti rohkem näha ei taha ja tegi ettepaneku sõita ringi ja matkarada pidi tagasi tulla. Nii ka tegime. Kui hakkasime veski poole tagasi minema tulid meile taas vastu Aigar, Rain ja Kadri. Nad olid endiselt väga heas tujus ja kirjeldasid meile elavalt, kuidas üks lätlasest kohalik neile häälekalt midagi selgeks oli püüdnud teha. Andsime neile oma plaanidest teada ja soovitasime neil mitte seda matkarada otsida. Liikusime edasi ja tegime teid pidi ~7km ringi. Kui matkaraja üles leidsime hakkasin kohe ees seda pidi tagasi minema. Miks just tagasi täpselt öelda ei oskagi, aga ilmselt seepärast, et Kaido oli avaldanud arvamust, et ega need lätlased väga kaugele metsa ka ronida ei viitsi ja küll see kohustuslik punkt tee lähedal on. Olime päris pikalt kõndinud kui jõudsime metsalagendikule. Seal kadus korraks rada ära, aga otsustasin siiski igaks juhuks lageda teise serva raja jätkumiskohta otsima minna. Õnneks leidisme selle üles ja kui olime veel ~100 meetrit liikunud leidsime ühe peidetud punkti. Selle punkti olemasolu olin mina täitsa ära unustanud. Komposteerisime ja hakkasime minema matkaraja lõpu poole. Saime kätte ka viimase kohustusliku punkti. Sealt sai Elo tagasi võistluskeskusesse minna, meie Kaidoga aga pidime jätkama mööda läti matkarada, mis pimedas tundus suvaline võsana, kus aeg-ajalt oli puude peale värviga triipe tõmmatud. Päris mitmel korral kaotasime raja käest, kuid lõpuks jõudsime raja lõppu ehk punkti 55. Sel hetkel oli selge, et 57. punkti me võtta ei jõua. Sõin kiirelt ühe võileiva ja ausime teele 56. punkti poole. Kui punktini oli ~2 km jõudsime taaskord rattaga sõidetamatu tee peale. Kuna pidime samasse kohta tagasi tulema tegin Kaidole ettepaneku punktis joostes ära käia. See osutus aga veaks, sest metsa vahel oli tee ideaalne ja rattaga oleks seal tunduvalt kiiremini edasi saanud kui joostes. 58. punkti juures kohtusime taas Jürgeni ja Eduardiga. Vahetasime Kaido lambi aku ja asusime punkti otsima. Metsaalune oli üks suur vee- ja jääväli. Kaart jäi Kaidole ja legend minule. Kuna punkti legend oli "S end of pond's W bay" ja lääs jäi suunda kust Jürgen ja Eduard tulnud olid otsustasin selle koha üle vaadata ja seal punkt tõepoolest oli.

Järgnes mobiili orienteerumine. Elole anti võistluskeskuses kaart,kus oli meie praegune asukoht ja 2 lisapunkti. Kuna ajaga oli väga kriitiline, siis Kaido andis sellest Elole teada ja pakkus välja, et hakkame kohe tagasi sõitma. Elo tuletas meile aga meelde, et kui jääme hiljaks alla poole tunni, siis läheb maha vaid üks punkt. Otsustasime oma tagalat kindlustada ja ära võtta mõlemad punktid. Elo seletas punktide asukohad väga hästi ära. 59. punktist sõitsin mina küll algul mööda, aga õnneks Kaido märkas seda. 60. punkti legend oli "3 floor of building (search!)". Tegu oli 4 korruselise mahajäetud kortemajaga. Mina sisenesin kohe esimesest trepikojast ja hakkasin ühest maja nurgast tulles süstemaatiliselt ruume läbi käima. Peale 2-3 minutit otsingut leidsin punkti ühelt rõdult. Võistluskeskusesse jõudsime ~15minutilise hilinemisega, aga rahulolevatena, sest olime 1 punktiga plussis. Kaua meil seal aga aega ei olnud, sest järgmise etapi stardi sulgemise aeg pressis peale.

6. etapi punktid saime ilusti kätte ja pääsesime järgmisele etapile.

7. etapi alustasime, kui finishi sulgemiseni oli ~1,5 tundi. Kohe sai selgeks, et kõiki punkte võtta ei õnnestu. Otsustasime kasutada võimalikult palju teid ja sihte ja läbida punktid järjekorras 68-67-65-66-64-107. Väike viga tuli sisse vaid 65. punktiga, kus läksime õigest kohast algul mööda. Lõpus pressis aeg jälle kõvasti peale kuid Elole oli vahepealene puhkus väga kosutavalt mõjunud ning Elo tegi ees väga kõva tempot ja etapi finisisse jõudsime ~10 minutit enne selle sulgemist. Kusjuures olime viimased, kes sellest punktis ära läksid. Selle etapi lõpp oli minu jaoks ka kogu võistluse kõige raskem punkt ja olin õnnelik kui see läbi sai ning rattale "puhkama" pääsesin.

8. etapil võtsime ära vaid punkti 69. Kuna eelnevad sõidetamatud teed olid meid hellaks teinud, siis kartsime 70. punkti juures palju aega kulutada ja jätsime ajalimiiti mahtumise kartuses 70. punkti võtmata. Tegelikkuses oleks selle punkti võtmine olnud "riskivaba", sest järgnes kohustuslik magamine ja isegi kui me kella 3-ks finishisse poleks jõudnud oleksime kaotanud vaid ühe punkti. Paraku ei suutnud peale 16-tunnist rassimist meist keegi seda välja mõelda ja nii me otse 69. punktist ka finishisse sõitsime. Kusjuures jõudsime tervelt 20 minutit enne kontrollaega. See oli ka punkt, mille mittevõtmine mul kõige rohkem kripeldama jäi ja nagu hiljem selgus oleks selle punkti võtmine taganud meile teise koha.

Seejärel saime paar tundi magada. 9.etapp algas hommikul kell 6. Teed olid mõnevõrra paremad kui eelmisel päeval, sest öine külm oli neile kerge kooriku peale võtnud. See tähendas aga seda, et teedele sisse sõidetud rööpad olid külmunud ja tänu neile õnnestus Elol korra ka väga valusalt kukkuda. Peale mõningast toibumist oli Elo aga sadulas tagasi ja sõit läks edasi. Punktid saime kätte probleemideta.

10. etapile anti meile 2 kaarti ja punktid läbisime järjekorras 84-82-80-81-83-86-88-91-89-87-111. Kusjuures algne plaan oli ära võtta ka 90, 92 ning juhul kui aega jääma peaks ka 85. Esimene tõrge tuli punktis 81, mida otsisime ~5-10 minutit. Teel 83. punkti sai selgeks, et kõike punkte ära võtta ei õnnestu. Mina astusin pika sammuga ees ja üritasin mõõta vahemaid, mis meil erinevate variantide korral läbida tuleks. Suures mõõtmishoos jalutasin ka 83. punktist ~100m mööda enne kui Elo tagant hõikas, et kas me punkti ei lähegi. Tegime kannapöörde ja saime ka punkti kätte. Teel 86. punkti möödus meist võistkond "Eesti 90", kellega koos me lõpus 86. punkti otsisime. Kohas, kus meie arvates punkt oleks pidanud olema seda polnud. Tiirutasime punkti piirkonnas ringi kui korraga Elo ütles vaikselt, et kutsu Kaido, sest näen punkti. Küsisin talt vist vähemalt 5 korda üle, et kas ta on ikka kindel, sest olen Elost jupp maad pikem, aga suunas kuhu Elo üle künka osutas ei näinud mina midagi. Kui Kaido kohale jõudis ja Elo nähtud punkti poole liikusime selgus tõsiasi, et punkti seal ikkagi polnud. Peale väikest otsimist saime punkti siiski kätte. Mulle tundub siiani, et 86. punkt küll ringi keskel polnud. Pigem oli ta ringi servas sihi ja kõrgusjoone ristumiskohas. 86. punktis oli meil etapi finishini aega ~1.50 ja otsustasime, et kuna tagasitee rattapunktid palju paremates kohtades pole, siis läheme ümber Tündre järve ringile. Üritasime kasutada võimalikult palju teid. Teedel võttis Kaido Elo kummiga sappa ja kõik lõigud, kus vähegi kannatas jooksime. Õnneks saime kõik punktid ilusti kätte ja lõpetasime etapi 10 minutit enne finishi sulgemist.

Viimase 11.etapi alguses otsustasime, et üritame ära võtta ka 72. punkti. 72. punkti valisime sel põhjusel, et olime tulnud joostes just teed pidi, mis tuli Tündre järve poolt ja see oli väga heas korras ja ka tee, mis 72. punkti poole pööras oli korras. Samuti olime eelmisel päeval läbinud Naukšeni ja Piksari vahelise lõigu ja ka seal andis täitsa korraliku tempoga liikuda. Punkti juures käisime ära joostes(~1km edasi-tagasi) ja asusime finishi poole teele. Esialgu tundus et jõuame ilusti aega, sest tempo püsis pidevalt vahemikus 23-28 km/h. Kui aga jõudsime välja teele, mis viis välja Piksari külla muutus asi kahtlaseks. Hommikuse orienteerumise ajal sadanud vihm oli treppis tee veel ka väga pehmeks muutnud. Kaido ütles, et külast läbi saades ~500 meetri pärast peaks tee paremaks minema. Paraku nii see polnud. Kuna tee oli väga treppis, siis oli Elol väga raske Kaido tuules püsida, sest ta ei näinud, lähenevaid auke ja lisaks pritsis talle kogu aeg näkku ka Kaido ratta alt lendav pori. Niipalju kui võimalik üritasin sõita käsi Elo seljal ja teda lükata, aga treppis teel oli ühe käega lenksu hoidmine väga ebamugav ja ka ohtlik. Mingi hetk küsis Elo, et kas me jõuame. Kuna sõita oli veel vähemalt 7 km ja aega 20 minutit, siis mina ausaltöelda enam hästi ei uskunud, et ajalimiiti mahume, aga Elole vastasin, et veel on reaalne. Umbes samal ajal nägin, et jäljes, kus mina sõidan tulevad augud ja lükkasin Elole hoogu juurde. Kaido oli kõrval ja nägi, et see oli päris efektiivne ja pakkus välja, et Elole kordamööd impulsse anda. Nii tegimegi. Kogusime kordamööda hoo üles ja siis sõitsime ~5-10 meetrit käsi Elo seljal ja lükkasime talle hoo sisse. Selliselt liikusime viimased 7 km. Ühel hetkel ütles Kaido, et lõpuni 2 km vaatasin kella ja aega oli meil 6 minutit. See hetk oli küll selline tunne, et no mina küll enam ei jõua. Kuna ma ei tahtnud Kaidost kehvem olla, siis võtsin oma viimased jõuvarud kokku ja pingutasin lõpuni. Finishisse jõudsime 46 sekundit enne kontrollaja lõppu!!! Lõpuks kogusime teise kohaga samapalju punkte, kuid ajaga jäime neile alla.
Kuid see polnud üldse oluline. Saime ju ikkagi suurepärase III koha ning tunne ja emotsioonid, mis lõpu pingutusest ja aega mahtumisest saime olid lihtsalt fantastilised. Pärast finishit komenteeris Elo, et algul kui teda kordamööda lükkama hakkasime oli päris lõbus ja ta ei pidanud vahepeal ise üldse väntama, aga lõpupoole olid hoo lükkamised millegipärast järjest harvemaks jäänud.... :-)

Tahaks tänada Elot, kes oli super mega tubli ja väga vapralt vastu pidas ja meid Kaidoga lõpuni välja kannatas.

Roadbook
Kaardid
Tulemused
Eduard Pukkoneni pildid
Kellegi lätlase pildid
Kaido muljed

Esmaspäev, 25. veebruar 2008

WAR 2008 Borderland

Pressiteate stiilis kokkuvõte

Medisoft Adventure Team I ja II 23.-24. veebruar Lätis Ruijena lähistel Naukšenis üritusel nimega WAR 2008 Borderland.

Medisoft Adventure Team I osales koosseisus Kaido Hallik, Elo Saue ja Martti Mikk.
Medisoft Adventure Team II osales koosseisus Aigar Sirel, Kadri Limberg ja Rain Kõiv.

Osales 29 võistkonda, meie tulemused:
3. Medisoft Adventure Team I, 59 punkti
15. Medisoft Adventure Team II, 45 punkti
Eesti võistkondadest lõpetas veel 7. "Eesti 90" koossesisus Eduard Pukkonen, Eleri Hirv ja Jürgen Einpaul, 55 punkti.
Võistluse võitis lätlaste EBIKE I, 63 punkti.

Osalejatel tuli ise endale rada planeerida, eesmärgiks võimalikult suure hulga kontrollpunktide läbimine. Kõikide punktide läbimiseks oleks tulnud läbida linnulennulised 43,5 km jalgsi, 99 km jalgrattaga ja 4,5 km jalgratast mööda matkarada käe kõrval lükates või seljas tassides. Kokku oli rajal 70 kontrollpunkti, millest võitja läbis 63.
Võistluse pikkus oli 23 tundi: laupäev kell 10:00 - pühapäev kell 03:00 ja pühapäeval kell 06:00-12:00.

Rada oli vaheldusrikas, osalejatel tuli sõita rattaga asfaldil, kruusa-, metsa- ja põlluteedel, kusjuures kohati oli rada tänu soojadele ilmadele ning sellest tulenenud porile sõidukõlbmatu ja tuli ratast käe kõrval lükata.
Jooksus tuli kohati täpsete ja kohati ebatäpsete kaartide abil läbida kontrollpunkte linnalähismetsas, võsas ja puutumatu metsiku loodusega Eesti-Läti piirialal. Rada kulges osaliselt Eestis ja osaliselt Lätis, see oli võimalik tänu Schengeni viisaruumi kehtestamisele. Kolme kontrollpunkti legendiks oligi piirimärk.
Tuli leida ka peidetud kontrollpunkte matkarajalt, varemetest ja mahajäetud hoonetest.

Tulemused


Kaido muljed

Sinnasõit toimus reede õhtul. Martti sõber laenas Marttile oma bussi ja nii saime kahe tiimiga mugavalt koos võistluspaika sõita. Tartust startisime natuke peale seitset ja kohale jõudsime natuke enne üheksat.
Sinna jõudes registreerisime ennast, saime SI-pulgad randme külge ja roadbook-i raja kirjeldusega. Edasi tegime ühiselt süüa ning analüüsisime roadbook-i. Rada tundus lühike olevat. Arvasime, et kõikide punktide võtmine on võimalik. Elo arvas, et on võimalik esimene päev juba kella ühe ajal magama saada.
Rada koosnes 11 etapist, kõik etapid rogain, kusjuures mõned punktid olid kohustuslikud. Kui etapi kohustuslikke punkte ei läbi, siis nullitakse kõik sellel etapil läbitud punktid.
Leppisime veel ka kokku, et Medisoft Adventure Team I võistkonnas loeb kaarti jooksus Elo ja rattas Kaido.

Laupäeva hommikul oli äratus kell 7, tegime ühiselt süüa, pakkisime, kaptenite koosolek ja start.

1. etapp, proloog, jalgsi 7,5 km, 9 KP
Proloogi kaart oli 1:25000 ja Elol polnud probleeme selle abil navigeerimisega.
Võtsime kõik punktid, nagu algselt planeeritud. Neljanda kontrollpunkti juures oli tõsisem valik, kas minna otse üle jõe, või joosta umbes 1 km ringi silla kaudu. Elo küsis, et kas oleme seiklussportlased ja läheme otse. Sellele järgnes vaikus 15-20 sekundit. Jalgupidi vette minek ei tundunud eriti ahvatlev, aga siis lõpetasin mina kõhklesime ja olin kõigeks valmis, vajadusel kasvõi ujuma jäätükkide vahel, kui Elo ees läheb. Nii läksimegi otse, aga kui olime üle läinud (vesi ca 10 meetri jooksul põlveni või natuke üle) ja veidi edasi liikunud, selgus, et see oli ainult oja olnud, meie ees laius umbes 10 meetri laiune sügav jõgi ja meil tuli ikkagi ringi minna. Aga vähemalt mulle andis see oja ületus mõnusa elamuse.

2.-5. etapp moodustasid ühe suurema ringi, kus vahetusalad olid väljaspool võistluskeskust. See ring osutus võtmeringiks.

2. etapp, rattaga 20,5 km, 8 KP
Peale mõningast riietuse vahetust ja varustuse täiendamist asusime rattaetapile.
Võtsime kõik punktid. Rattakaart oli mõõtkavas 1:100000 ja täpne, kõik klappis.
Alguses ei teadnud me, millise tempoga liikuda. Elo ütles, et kui kõva pinnas on, siis jaksab ta kiiresti sõita. Ja nii oligi, alguses oli asfalt ja kõva kruusatee ning selle peal kippus kiirus ikka üle 30, isegi 35 peale, aga Elol polnud mingeid probleeme selle kiiruse hoidmisega.
Selle etapi teine punkt oli varemetes punkti otsimine. Punkt asus kusagil 2. korrusel, kus punktini tuli ronida mööda laetalasid, lage ennast enam polnud. Meie tiimist ronis Martti punktini ning ulatas SI jaama meile, et me saaksime komposteerida ning pani pärast oma kohale tagasi.
Etapi lõpus oli palju pori, kust tuli jõuga ennast läbi sõtkuda või siis ratast käe kõrval ajada. Elo mainis etapi lõpus, et tal poleks midagi selle vastu, kui juba jalgsietapile saaks, see jõuga väntamine väsitas reielihaseid päris kõvasti

3. etapp, jalgsi 9,5 km, 8 KP
Kaart 1:25000, Läti stiilis
Võis arvata, et ku Elo oli arvanud, et ratas võiks lõppeda, et ta on siis väsinud, aga vastupidi. Alguses kõndisime, aga kui olin võileiva söömise lõpetanud, siis hakkasime Elo eestvedamisel sörkima. Otsustasime esimesse punkti minna põhja poolt mööda teed. Punkt oli kraavi suubumine jõkke. Meie ebaõnneks aga tulime kraavi peale välja kohas, kus kraavi tegelikult polnud, oli üks ühtlane üleujutatud soo. Läksime nii liiga kaugele ja pärast pidime uuesti tagasi tulema. Tagasitulekul kohtasime võistkonda Eesti 90, Eduard veel küsis, et kas lõpetame juba etappi :)
Teise punkti saime hopsti kätte.
Kolmandaga tekkis tõrge, maastikul olid suured kraavid, aga kaardil olid neist ainult osad ja tundus, et kaugused kah ei klapi, aga peale mõningast uitamist saime punkti kätte.
Neljandaga jälle sama probleem, maastik on kraave täis ja kauguste järgi peaks õiges kohas olema, aga tegelikult olime liiga vähe maad tulnud ja pooli kraave, millest üle tulime, polnud kaardil. Punkti legend oli varemed keset lagendikku. Vahepeal arvasime, et tegu on umbes poole sajandi vanuse kaardiga ja lage on tegelikult mets ning ragistasime metsas varet otsida. Pärast selgus, et legend ikka ei valeta, punkt oli ikka varemetes keset lagedat.
Viiendasse minnes lugesin hoolikalt samme, arvestasin aeglaselt liikumise koefitsiendi juurde, aga kui minu arvates pidime õiges kohas olema, siis olime tegelikult 60-70 protsenti etapist alles läbinud. Aga Elo ja Eesti 90 kaardilugeja Jürgen leidsid siiski õige lageda üles, vahepeal käis Jürgen jahimeeste pukis isegi kaugemat ümbrust uurimas, aga targemaks sellest ei saanud.
Kuuendasse läks Elo kiirel sammul otse lagipähe, väga hea töö!
Seitsmenda punkti otsustasime vahele jätta, kuna kartsime, et muidu ei jõua kontrollaega. Eesti 90 riskis ja käis ka seitsmendas ära ning jõudis kontrollaega. Seega jätkas Eesti 90 mängu täispanusele, meil peale seda etappi üks täismängust puudu.

4. etapp, ratas matkarajani ja sealt edasi mööda matkarada jalgsi ratast käe kõrval ajades, 12 km, avalikustatud punktide arv 3, lisaks sellele võis matkarajal olla peidetud punkte.
Rattas kaart 1:100000, matkaraja kaardiks oli kunstiline skeem.
Kuni matkarajani läks probleemideta. Ja siis see tuli, matkarada...
Või kui täpne olla siis juhtus see, et me ei suutnud 1,5 tunni jooksul seda matkarada leida. Matkaraja algusesse olime jõudnud täpselt siis, kui oli pimedaks läinud, see raskendas veelgi ülesannet. Lisaks meile otsis seal matkarada hinnanguliselt 10 võistkonda. Käisime mitmeid kordi võsas ja mööda metsateid, aga mida me ei leidnud, oli matkarada.
Mingi hetk Elo ja Martti küsisid minult kui ratta kaardilugejalt, kus me oleme. Seda kuulis Jürgen ja ütles naerdes: "Kaido ei oska teile seda kahjuks öelda". Ja Jürgenil oli täiesti õigus.
Lõpuks tegin ettepaneku lõpetada otsimine ja sõita skeemi järgi matkaraja keskele ning sealt matkaraja leidmise korral mööda matkarada tagasi tulema hakata. Nii tegimegi, sõitsime ratastega 7-8 km ringi, et jõuda matkarajal umbes 2-2,5 km peale. Ja oh imet, seal oligi matkarada, vähemalt minul oli küll emotsioon kõrge, me suutsime ta siiski leida, kuigi selleks oli kulunud 2 tundi ja olime raja alguse asemel selle keskel.
Jätsime rattad maha ja läksime jalgsi matkarada pidi selle alguse poole. Umbes kilomeetri pärast leidsimegi punkti, see oli väga magus punkt! Nüüd oli küsimus selles, et kas see on ainus punkt selle osa peal või mitte. Elo arvas, et roadbookis oli kirjutatud ainsuses, järelikult ei tohiks rohkem punkte selles osas olla ja kui mina ütlesin, et kui me eelmise punkti võtaksime, siis oleksid punktid vales järjekorras ja neid punkte ei pruugita arvestada. Seega otsustasime tagasi tulla. Ja meil vedas, see oligi ainus punkt selles matkaraja osas!
Edasi läksime matkaraja teise ossa, rattaid kaasas tassides. Peagi leidsime 4. etapi viimase punkti.

5. etapp, üks liige läheb võistluskeskusesse, 2 liiget jätkavad matkaraja lõpuni ning edasi rattapunktid, peale mida mobiiliorienteerumine rattaga, 28 km, avalikustatud punktide arv 7
Seega 4. etapi viimases punktis läksime lahku, Elo läks võistluskeskusesse, et lisakaardi abil meile mobiiltelefoni teel 2 lisapunkti asukohta seletada. Meie Marttiga jätkasime rattaid mööda matkarada tassides, kohati olime põlvini vees, kohati surusime rattaid läbi võsa, vahepeal kaotasime ja siis jälle leidsime matkaraja. Läbisime veel ühe peidetud punkti ning jõudsime lõpuks matkaraja lõpupunkti.
Aeg hakkas vaikselt peale suruma, 3 punkti oli meile valikuks, otsustasime neist 2 võtta. Ühte neist oli suure ja sõidetava tee pealt 2 km. Kuna tee oli seal sõidetamatu, siis otsustasime rattad maha jätta ja joostes ära käia. Kahjuks osutus see veaks, sest mülkaks osutus 500 meetrit teest, 1,5 km metsavahelist lõiku oli ideaalilähedases seisukorras, nagu asfalt. Kahjuks ei suutnud me välja mõelda, et metsa vahel võib tee parem olla kui põllu peal. Aga saime ka joostes ära käidud.
Seejärel hops viimasesse punkti, peale mida algas mobiiliorienteerumine. Aega oli meil jäänud parajasti niipalju, et kui oleksime tahtnud kontrollaega jõuda, oleksime pidanud mobiiliorienteerumisest loobuma. Helistasin Elole ja rääkisin sellest. Elo aga ütles, et kui me jääme alla poole tunni hiljaks, siis läheb ainult üks punkt maha, seega tasub proovida mõlemad mobiiliorienteerumise punktid ära võtta. Nii tegimegi. Elo seletas kiirelt ja hästi esimese punkti asukoha. Saime sellest kiiresti aru ja panime ajama...hops esimene mobiilipunkt käes. Uus kõne Elole, Elo seletas jälle kiiresti ja hästi, panime ajama ja hops jõudsime punkti objektini. Punkt oli seekord peidetud poolelioleva 3-korruselise maja kolmandale korrusele. Martti võttis ühe ja mina teise trepikoja. Martti leidis peagi oma poole pealt punkti ja nii võisimegi tagasiteed alustada. Martti vedas, mina tuules, tempo pidevalt üle 35. Lõppu jõudsime 10-15 min peale kontrollaega, seega trahv -1 KP, aga mobiili-O abil olime saanud 2 KP, seega jäime ühega ikkagi plussi.
Elo oli vahepeal juba muretsema hakanud, oli ju tema viimane info meist siis, kui ta meile punkti asukohta seletas. Kas me saime punkti kätte ja kus me oleme, selle kohta tal infot polnud. Igal juhul oli ta väga õnnelik, kui me tagasi jõudsime ja teada andsime, et leidsime ka teise mobiilipunkti.
Maretilt saime info, et oleme hetkel 2. kohal, see tundus võimatu, olime ju niipalju eksinud ja niisama ringi hulkunud, aga ju olid siis teistel samalaadsed seiklused olnud. Ja teised olid võib-olla siin rohkem punkte vahele jätnud ja kiiremini järgmistele etappidele liikunud.

6.-8. etapp moodustas esimese osa viimase ringi

6. etapp, rattaga 8,5 km, 2 KP
Kaart 1:50000, täpne
Peale 5. etappi saime korraks istuda ja hinge tagasi tõmmata, puhkus umbes 10-15 minutit. Seejärel 6. etapile. Probleeme polnud ja läbisime kõik punktid.

7. etapp, jalgsi 7,0 km, 8 KP
Kaart 1:25000, Läti stiilis
Peale 3. etapil mõnede punktidega kogetud ebaõnne oli Elo arvanud, et ta öösel küll sellise "Läti stiilis" kaardiga orienteeruda ei taha, aga ta oli siiski ümber mõelnud ja minu arvates õnnestus meil see etapp hästi.
Kuna me olime 2.-5. etapil palju aega kaotanud, siis polnud meil piisavalt aega, et kõiki punkte läbida, 2 punkti jäi võtmata. Seekord õnnestus meil ainult 1 veaga hakkama saada, ühe punkti otsingul läksime liiga kaugele ja pidime tagasi tulema, viga ehk suurusjärk 5-10 minutit. Ülejäänud punktid leidis Elo kiirelt.
Kuna rattaralli Marttiga oli mind üsna läbi võtnud, siis sellel etapil tundsin ma vist esmakordselt oma seiklusspordiga tegelemise "karjääris", et mina võin võistkonna nõrgim lüli olla. Aga õnneks suutsin Elo poolt tehtud tempo siiski vastu võtta.

8. etapp, rattaga 10 km, 3 KP
Kaart 1:50000, täpne
Kuna aeg pressis peale, siis otsustasime ühest KP-st loobuda, kuna kartsime, et teeolud on seal halvad. Tegelikult oli tee seal siiski hea olnud ja oleksime ilmselt jõudnud läbida. Kui oleksime taibanud meelde tuletada reeglit, et kuni poole tunniga kontrollaja ületamisel võetakse 1 KP maha, siis oleks see "katsetus" riskivaba olnud. Samas oleks see muidugi lisaenergiat tähendanud. Nüüd saime rohkem puhata ja ehk seetõttu suutsime peale puhkepausi väga hea tulemuse saada.

Kohustuslik paus kell 03:00-06:00
Enne seda saime veel teada, et olime 3. kohale langenud, taga oli väikeste vahedega suur jälitajategrupp.

Hommikune ring 9.-11. etapp

9. etapp, rattaga 11,5 km, 2 KP
Äratus kell 5:20, riietumine, söömine, pakkimine ja juba jooksiski start selga, saime õnneks siiski 6 ajal minema, kuigi starti jõudmine oli sekundi täpsusega.
Kaart 1:50000, täpne
Alguses oli päris rabistamine. Kuna teadsime, et oleme kõrgel kohal ja taga tihedalt jälitajad, siis pani see sportlikumalt käituma, kui võib-olla ilma selle teadmiseta oleksime käitunud.
Martti tahtis vägisi kiiresti eest ära sõita ja siis ma keerasin üks tee varem ära, mis küll õnneks oluliselt teed ei pikendanud. Peale seda kutsus Elo meid korrale ja palus mitte rabistada.
Tänu miinuskraadidele olid teed külmunud ja sõit kiire. Vahepeal oli väiksem tee mõne kilomeetri jooksul. Seal olid külmunud rööpad, need olid väga ohtlikud. Elol õnnestus päris korralikult kukkuda ja põlv ära lüüa, aga virinat ei kuulnud me tema suust kordagi.
Punktide leidmisega probleeme polnud.

10. etapp, jalgsi 19,5 km, 14 KP
Kaart 1:20000, Eesti põhikaardi põhjal, üsna täpne.
Kaardile vaadates moodustus kõikide punktide äravõtmiseks loogiline ring, otsustasimegi seda ringi pidi minna ja vajadusel siis punkte vahele jätta. Aega oli 4 tundi.
Kuna kaart oli täpne, siis oli navigeerimine lähedasem tavaorienteerumisele.
Maastik oli suures osas puutumatu loodus. Kontrastiks lätlaste võsa-matkarajale oli Eesti poolel matkarada rabas ilus laudtee, mida mööda oli lausa lust hommikuvalguses liikuda.
Peale 6. KP läbimist oli aega kulunud 2:10. Kõikide punktide läbimine oli välistatud, aga kui me poleks taha otsa jõudnud, siis oleks praegune rajaplaneering mõtetu olnud. Oma rajaplaneeringu päästmiseks rääkisime mitmel korral Elole variandist, et mina võtan ta teedel köide ja liigume teedel joostes. Lõpuks jäi Elo ka nõusse, kuigi talle tundus imelik, et mina, kes Marttil ja temal lihtsalt sabas üritan olla, nüüd kedagi vedama hakkaks. Aga kui teedel Elo köide võtsin, siis nö "ärkasin üles", väsimust polnud nagu ollagi. Kusjuures ma arvan, et kui oleksin pidanud ilma kedagi vedamata seda tempot tegema, siis ma poleks selleks psüühiliselt valmis olnud.
Elo pärast kommenteeris, et see köies olemine polnudki nii hull, aitas tempot hoida küll ja selle vedamisega käimasaamine aitas tal ka järgmisel etapil ühes rattapunktis jooksuga ära käia.
Lõpu eel lisas elamusi kobraste poolt üles paisutatud oja läbimine, sumpasime umbes minut aega jääkülmas vees, pärast seda kuuldus üksmeelset oigamist, mida põhjustas jalgade valureaktsioon nii pikalt külmas vees olemisele. Aga 1 minut jooksu ja jalad olid jälle soojad.
Kokkuvõttes jäi meil 3 punkti võtmata sellel etapil.

11. etapp, 13,0 km ja 4 KP
Kaart 1:50000, täpne
Siin oli meil valik, kas minna otse võistluskeskusesse või riskida ja võtta veel 1 punkt ära. Kuna võistluse seis oli pingeline, meie seljataga oli väikeste vahedega palju võistkondi, siis võis 1 punkt olla väga suure tähtsusega.
Otsustasime võtta punkti, mis asus natuke kaugemal, aga mis eilse kogemuse põhjal pidi asuma hea tee peal ja Elo suutis hea tee peal kiiresti sõita, plaan oli ka, et Martti vajadusel lükkab Elot aeg-ajalt.
Punkti saime hästi kätte.
Edasi jätkus head teed seni, kuni jõudsime 10 km kaugusele võistluskeskusest, siis see eile hea olnud tee oli tänu paar tundi kestnud vihmale pehmeks muutunud ja seal tuli ennast jõuga läbi suruda. Seis oli väga kriitiline. Lükata oli raske, sest igal pool olid augud ja lükkajal oli tegu, et oma ratast juhtida. Kui keskuseni oli 7 km ja aega 20 minutit, otsustasime Marttiga vaheldumisi Elole lükkamisega impulsse anda. 2 km lõpuni ja 6 minutit aega. Vahetult enne spordihoone ette jõudmist karjusin, et sekundite mäng ja hoonesse sissejooksul pange SI kaart komposteerimiseks valmis. Spordihoonesse jõudes tegime ülikiire komposteerimise ja...me jõudsime!!! Jõudsime 46 sekundit enne kontrollaega!!! Elo kukkus peale komposteerimist põrandale pikali. Avanes vaatepilt, kus põrandal lamab Elo, nägu ühtlase porikihiga kaetud, aga ta naeratas :) Õnneks polnud Elol midagi hullemat viga, lihtsalt pingutus oli seljataga ja väsimus suur.
Minul olid kah emotsioonid laes - me pingutasime ja andsime endast maksimumi ja jõudsime kontrollaega!
Elo kommenteeris, et kui me tuules sõitmise taktikat kasutasime, siis hoidis ta ühte silma lahti ja teist kinni, et kui pori ühe silma katab, siis avab teise jne, et ta ikka näeks, kuhu sõidab.
Kui Elo põrandal lamas, küsis Martti Elolt, et kas ta meiega kunagi veel seiklusspordi üritustele tuleb. Elo vastas sellele: "Arvatavasti mitte!", aga natuke lootust andis see, et ta naeratas samal ajal :)
Tulemuste avalikustamisel selgus, et olime 2. koha võistkonnale järele jõudnud, meil mõlemil 59 punkti, aga kuna meil kehvem aeg, siis jäime 3.-ks. Tagantpoolt keegi järele ei jõudnud, suurendasime kõigi lähemate jälitajatega vahet, 4. koht kogus 56 punkti. Seega polnud see üks punkt olulise tähtsusega, aga rajal olles me seda ei teadnud.

Kokkuvõttes jäin mina võistlusega väga rahule, sain sealt palju positiivseid emotsioone.

Esmaspäev, 18. veebruar 2008

Treening 17. veebruar 2008

17. veebruar 2008, pühapäev
Koht: Tilsi
Rajameister: Kaido
Rada: jalgsiorienteerumine linnulennult 7,5 km, rattaorienteerumine linnulennult 31 km, optimaalne 46 km
Formaat: päevane
Osalejad: Martti, Aigar, Rain, Kristjan, Aivar, Priit, Pilvi, Elo, Minn
Treeningu tulemused

Ratta kaart























Legend & 4. kp asukoht























Jooksu kaart

Treening 10. veebruar 2008

10. veebruar 2008, pühapäev
Koht: Uniküla
Rajameister: Rain
Rada: u 40 km mööda savi-metsa-kruusateid ja 7,5km linnuteel jooksu
Formaat: päevane
Osalejad: Martti, Aigar, Kaido, Kristjan, Kadri, Kraas
Treeningu tulemus

Ratta kaart


















Jooksu kaart



















Raja 5. punkt oli Raini poolt pandud läänepoolse mäe otsa. Kui esimesed punkti üles leidsid, andsid nad selle asukohast tagapool tulijatele telefoni teel teada. Tulemustesse lisas Rain rea, kus lahutas Kristajani ja Kaido & Aigari ajast mõned minutid maha. See, kuidas Rain maha lahutatud aja leidis andis jutuainet pikemaks ja siin väike väljavõte antud treenigule järgnenud kirjavahetusest:

Aigar kirjutas:
Kahjuks mul puudub täpne info, kui suur autoriteet on Martti Raini silmis, kuid arvestades seda, et Kristjan läks 6. punkti 8 minutiga ja meie Kaidoga, jagades 5. kontrollpunktis veel umbes 4 minutit telefonide teel juhiseid eelmainutu asukoha kohta, jõudsime 6. punkti 12 minutiga, on täiesti kohatu võrrelda ning samastada meie kahe meeskonna 5. kontrollpunkti jõudmise aega esimesena mainitud isiku vastava etapiajaga.

Edaspidi paluks sellise meelevaldse tõlgendamise osas olla avatuma maailmavaatega ning kaaluda ka alternatiivseid võimalusi, millest johtuvalt on saadav tulemus elulähedasem ning ka õiglasem asjaosaliste suhtes.


Martti kirjutas:
Aigar sul täiesti õigus, aga tegelikult tegi Rain teile palju rohkem liiga kui sa arvata oskad.

Nimelt 5.-sse punkti minnes tegin veel ka metsapeatuse, rääksisn telefoniga, mäe otsa läksin kõndides mitte joostes ja mis kõige hullem jäin 2-3 korda umbes 5-ks sekundiks seisma ja kaarti uurima


Rain kirjutas:
Lugupeetav rikutud meelerahuga Aigar!
Austatud üleöö staariks saanud Martti!

Ametlik tulemus on siiski paksus kirjas, ülejäänut võtta ääremärkusena. Rajameistri soov oli lihtsalt juhtida tähelepanu juhuslikkusele. Keegi ei käskinud Aigaril ja Kaidol esimesena startida. Oleksite võinud enne starti järve pervel oodata ja lasta Marttil esimesena KP5 üles otsida. On ju päevakutest teada kuidas siinkirjutaja vahel punktile kuidagi pihta ei saa...


Aigar võttis asja kokku nii:
täpsustaksin veelkord üle, et ma ei teinud etteheiteid ei stardijärjekorra, mis oli täielikult ideaalilähedane, ega ka punktide asukoha kohta, mis johtuvalt maakera tektoonilisest aktiivsusest ning ka meie äärmiselt sooja talve tulemusena esineva võimaliku erosiooni tõttu ei pruugigi kokku langeda fikseeritud ajahetkel teostatud staatilise vaatluse tulemiga. Küll aga ma
juhtisin tähelepanu nn ääremärkusele, kus oli püütud võrrelda võrreldamatut, mis minu, kui egotsentriliku isiksuse, õiglustunnet riivas.

Nagu esimese kirjas mainitud, olid 5. punktist 6. liikumisel diskussiooni all olevate meeskondade etapiajad drastiliselt erinevad, kusjuures kaks tiimi saabusid sinna sisuliselt sama ajaga, kuid kolmas kulutas selleks kolmandiku võrra rohkem aega, mistõttu ei ole mitte mingisugust objektiivset ega ka subjektiivset alust arvata, et antud kaks tiimi oleksid hüpoteetiliselt läbinud etapi 4. punktist 5. täpselt sama ajaga kui seda tegi kõne all olev kolmas tiim (isegi siis kui nad teoreetiliselt oleksidki seda teinud), millest tulenevalt on ääremärkusena lisatud informatsioon mittetäielik ja eksitav ning võib viia valede järelduste tegemiseni nii esmaste, teisaste kui ka kolmandate osapoolte poolt, mille tulemusena võib tekkida tahtmatu kahju reaalse maailma reaalsetele objektidele.

Treening 3. veebruar 2008

3. veebruar 2008, pühapäev
Koht: Rannu
Rajameister: Martti
Rada: rattaorienteerumine ~40 km, jalgsiorienteerumine ~9-10 km
Formaat: päevane
Osalejad: Kaido, Aigar, Kadri, Kristjan, Rain, Aivar, Mart
Treeningu tulemus

Kaardid & pildid

Treening 20. jaanuar 2008

20. jaanuar 2008, pühapäev
Koht: Suurekoja-Aimla
Rajameister: Kaido
Rada: jooks linnulennult 8,0 km + ratas linnulennult 32-33 km
Formaat: päevane, viimane ots pimedas
Osalejad: Martti, Aigar, Kristjan, Kadri, Rain, Aivar, Mart
Treeningu tulemus

Kaardid

Treening 6. jaanuar 2008

6. jaanuar 2008, pühapäev
Koht: Tartu-Raadi-Kabina
Rajameistrid: Kristjan ja Kadri
Rada: rattaorienteerumine (rajapikkus linnulennult ~26km, optimaalne ~38km) + jalgsiorienteerumine (pikkus ~8km)
Formaat: päevane
Osalejad: Martti, Aigar, Kaido, Rain, Aivar
Treeningu tulemus

Treening 30. detsember 2007

30. detsember 2007, pühapäev
Koht: Rannu
Rajameister: Martti
Rada: rattasõit+jooks+rattasõit. Rattaraja pikkus linnulennult ~28km ja optimaalseks pikkuseks ~42 km. Jooksu optimaalne pikkus 8-8,5km.
Formaat: päevane
Osalejad: Aigar, Kaido, Kristjan, Rain, Kadri, Aivar, Mart
Tulemused

Treening 16. detsember 2007

16. detsember 2007, pühapäev
Koht: Tartu-Varbuse
Rajameister: Kaido
Rada: rattaorienteerumine linnulennult 19,6 km + jalgsiorienteerumine linnulennult 8,7 km + rattaorienteerumine linnulennult 9,4 km
Formaat: päevane+öine
Osalejad: Martti, Aigar, Kristjan, Aivar
Tulemused

Treening 10. detsember 2007

10. detsember 2007, esmaspäev
Koht: Tartu-Roiu
Rajameister: Kaido
Rada: rattaorienteerumine linnulennult 35 km (Martti rattakompuuter näitas läbitud maaks 49,57 km)
Formaat: öine
Osalejad: Martti, Aigar ja Rain

Tulemused