Teisipäev, 29. aprill 2008

Xdream 2008 I etapp, Klooga

Olime selleks võistluseks talv otsa valmistunud. Minul oli küll väike närv sees. Olin eelneval nädalal ka haige olnud, mis lisas närvilisust. Öösel enne võistlust nägin unes, et läksime võistkonnakaaslastega nii tülli, et see jäi meie viimaseks ühiseks võistluseks. Õnneks suutsime seda vältida.

Võistlus ise algas kanuuetapiga. Esimene punkt oli kanuude juurde jooks, teine punkt tõsisem valik: kas üks jookseb vasakult või paremalt ja teised aerutavad paadiga või kõik aerutavad ja kus on kokkusaamise koht, kokku erinevaid variante üle 5 - väga hea planeeringuga etapp. Meil õnnestus vist üks paremaid valikuid teha. Kanuu juures oli minu ainsaks ülesandeks päästevest kiiresti selga panna ja vasakult poolt järve punuma pista. Nii tegimegi, enne mind suutis jooksu alustada ainult Randy. Punkti piirkonda jõudis jooksjatest esimesena Marek Nõmm, aga vastavalt legendile määrasin piirkonna kõige metsasema osa (legendiks oli liikuv metsatukk) ja nii õnnestus mul esimesena punkti jõuda.
Punkti juures oli peale minu veel 3 võistkonda, aga punktist väljudes ei näinud ma enda järel kedagi - ju siis läksid tagasi joostes, mis aga seekord osutus kehvemaks variandiks. Meie variant, et liigun edasi ja aerutame kolmekesi üle järve punkti, osutus võitvaks. Kogu kanuuetapi olimegi juhtpositsioonil. Etapil 4-5 oleksime ilmselt suutnud paar minutit veel võita, kui oleksime teoks teinud oma esialgse plaani - mina jooksen ja teised aerutavad, aga otsustasime siiski viimasel hetkel ümber, et mind oodatakse ära ja liigume koos paadiga. Esiteks pidid teised 1-2 minutit niisama passima ja teiseks oleks kahekesi nii madala põhjaga järves palju kiiremini edasi liikunud. Kohati oli tõmmates tunne, et me oleme kinni ja ei liigugi edasi. Punkti 5 minnes jõudis soomlaste Multisport.fi 1 meile kannule, aga suutsime oma edu kuni kanuu lõpuni siiski hoida. Päris uhke tunne oli esimesena kanuuga maabuda. Üks pilt kah kanuust:


Järgnes jooksuetapp. Soomlased said päästevestid meist kiiremini seljast ja pistsid punuma...aga valesti. Mina ütlesin Marttile, et ma olen täiesti läbi (täiest jõust jooksulõigud ja täiest jõust kanuus tõmbamine olid oma töö teinud) ja ei suuda kaarti lugeda. Martti ütles, et ta üritab lugeda, aga korralikult ei saanud ta kaarti vaadata ja järgnesime soomlastele. Siis Martti ütles, et läheme liiga paremale ja nii oligi, umbes 30-50 sekundine kaar saigi tehtud. Punkti juures ootas meid väga karm mesilassülem, seal oli punkti peal sisuliselt külakuhi. Martti karjus, et laske A-rada läbi. Keegi karjus vastu, et mis see A-rada parem on... Kahjuks pidime ebaviisakalt ennast jõuga punktini suruma, et oma saavutatud kõrget kohta hoida...
Järgmise punkti minnes me soomlasi ei näinud, aga sellest väljudes ja elektriliini alla jõudes nägime neid. Selle pika etapi otsustasime minna elektriliini lähistel, aga kahjuks kaldusin kohati liiga vasakule sohu ja see võttis tempo alla.
11. punktis jõudsid meile Salomon ja Areal järele ning nad lõpetasid jooksu pisut enne meid.

Rattarallis oli esimeses punktis kauguse hindamise lisaülesanne. Seal õnnestus meil 10 minutit trahvi saada, pakkusime nimelt 2750 meetrit. Õnneks ei teinud mina oma suud lahti ja ei hakanud 3000 meetrit pakkuma, muidu oleksime 13 minutit istuma pidanud. Pilt sellest, kuidas me oma aega parajaks tegime:

Järgmise punkti saime kah probleemideta kätte. Aga siis see juhtus. Rattaralli kõige metsasemal teelõigul sain ma oma käiguvahetajast lahti. Olime parajasti 6. kohal ja meeleolu läks totaalselt nulli. Aga Martti hakkas kiirelt tegutsema, otsis paranduskomplekti välja ja asusime käiguvahetajat eemaldama ning ketti lühendama (Martti ei jätnud kasutamata võimalust mõni kõvem sõna öelda närvide rahustamiseks). Plaan oli teha ühendus käigule 3-5, aga kahjuks kukkus välja 3-3. See tähendab, et edaspidi suutsin ma hambad ristis vändates nii et silme ees must maksimaalselt 30,5 km/h tunnis välja pigistada. Käiguvahetaja eemaldamine ja keti lühendamine võttis ilmselt 5-10 minutit aega ja hilisem ajakadu tänu minu aeglusele selle ülekandega umbes 10 minutit ehk.
Enne rattaralli lõppu oli veel äge takistusriba läbimise ülesanne. Mulle see väga meeldis.
Rattaralli lõpu ja rulluisu alguse vahelise maa läbimiseks ei suutnud mina kaarti leida. Õnneks oskasid ees võistkonnad minna ja Martti aeg-ajalt kah ütles, et ta on kaardis, aga siis jälle ütles, et vist ei ole ja siis õnneks lõpuks ütles, et on nüüd 100% kaardis.
Siinkohal tuleks endale tuhka pähe raputada: selle 10 minutise ootamispausi ajal, mis oli kauguste hindamise juures, oleks pidanud endale täpselt selgeks tegema, millisel kaardil mis etapid kirjas on. Õnneks ei tekitanud see hooletus antud juhul ajakadu.

Järgnes lühike rulluisuetapp. Peale seda jooksuetapile.
23. punkti üritasime otse minna, aga ei sattunud panga katkestuse kohale peale ning see järsak tundus seal selline, et võimatu on lähikonnas alla minna. Seetõttu jooksime tagasi kohale, kus kaardi järgi suurem allaminekukoht on ning kusagilt sealt läksime alla.
24. läksime mööda ranna äärt. Mina olin ees jooksmisega nii ametis, et jooksin kenasti punktist mööda. Õnneks Martti märkas punkti ja kutsus mind tagasi.
25. punkti minnes õnnestus meil punkti ees olev pank paremalt kenasti ületada, suhteliselt ideaalne etapi läbimine.
26. punkti läbisime vastavalt rulluisu lõpus saadud korraldustele: tuleb liikuda pangast alla, läbi aia ei tohi minna. Läksime suunaga otse lagipähe.
Ja siis tuli, etapp 26-27, mille eest meid hetke seisuga tühistatud on. Sellest etapist täpsemalt kirjatüki lõpus.
Etapi 27-28 läbisime ideaaltrajektoori pidi ja sellega oli jooks selleks korraks lõppenud.

Edasi kuni lõpuni oli rattaorienteerumine. Sõidu ajast on minu põhiemotsioon: 3-3 ülekandega on vastik kiiresti sõita. Aga selle sees oli 3 ägedat lisaülesannet ja lahe oli etapi 35-36 alguses rattaid pangast üles tirida.

Etapi 26-27 kohta olen oma arvamuse avaldanud Xdream-i foorumis:
http://www.xdream.ee/index.php?action=arvamus&thread_id=86
Lisaks sellele on erinevate inimeste poolt kirjutatud palju kirju korraldajatele ja korraldajad on ka osaliselt vastanud.
Hetke seisuga on viimase kirja kirjutanud Aigar (kommentaar korraldajate ametlikule otsusele). Loodan, et korraldajad selle kirja põhjal meie tulemuse veel taastavad. Aga eks näis, kas sellele ka vastatakse. Toon selle Aigari kirja allpool ära. Korraldajate otsus Tõnis Ermi poolt edastatuna on rasvases kirjas ja Aigar Sireli kommentaar kaldkirjas.
***** Aigari kirja algus *****
Korraldajate selgitus võistkondade ESTO Amatöörid, Interakt.ee ja Medisoft tühistamise kohta.
Otsust oli ajendatud järgnevatest asjaoludest:
* Võistkonnad sisenesid õuealale, kus vastavalt juhendile on võistlejal keelatud liikuda.

Võistlejad ei sisenenud õuealale, kus vastavalt juhendile on võistlejail keelatud liikuda, vaid sattusid sinna tahtmatult liikudes kaardile kantud ning vahetult maastikult saadava info põhjal punkti 27. Fakt on see, et viibiti keelutsoonis (milletõttu on korraldajatel täielik õigus võistkonna sooritus tühistada), kuid fakt on ka see, et vastavalt kaardile kantud ja vahetult maastikult saadava info põhjal ei olnud võimalik mitte kuidagi sattuda antud keelutsooni (mis viitab sellele, et kas antud kohas oli kaart ebatäpne või maastik ootamatult muundunud või muu vääramatu jõu mõjul tekkinud anomaalia, millepärast satuti kordagi keelutsooni sisenemata ikkagi keelutsooni).

* Õueala oli tähistatud kaardil.
Nõus. Õueala on tõesti kaardil tähistatud.

* Otsust tehes võtsime arvesse seda, et kohtuniku selgitus rulluisutamise lõpus võis jätta ruumi mitmeti mõistmiseks.
Kindlasti ei süüdista ma rulluisutamise lõpus olnud kohtunikku, kuna arvatavasti ei kuulunud tema esmaste ülesannete hulka antud info jagamine. Juhul kui selle info jagamine siiski kuulus tema otseste kohustuste hulka, siis loomulikult me kahtleme antud kohtuniku pädevuses ning on selge, et antud situatsioon sai tekkida ainult kohtuniku süül (mistõttu meie tulemuse tühistamine ei ole õiglane). Kui antud kohtunik sai konkreetse info jagamise kohustuse alles peale oma ametipostile asumist, siis tekib järgnev küsimus: kui korraldajad teatsid juba ette, et punktis nr 26 võivad võistlejad täiesti legaalset teed pidi sattuda keelutsooni, miks siis ei võetud antud olukorra lahendamiseks midagi ette konkreetses punktis (lindiga piiramine, kohtuniku läkitamine konkreetsesse punkti, kaardil punase viirutusega sobiva tsooni tähistamine; mitte 4 punkti enne vastavat olukorda ebamäärase info edastamine kohtuniku poolt, kel ei ole konkreetsest valitsevast olukorrast vähimatki aimu). Ehk antud juhul on süüdi sellise olukorra tekkimisel korraldajate tegevusetus ning olulise info varjamine (mistõttu meie tulemuse tühistamine ei ole õiglane).

Samuti võtsime arvesse, et õuealale oli lihtne siseneda - käisin isiklikult seda kohta võistluse ajal üle vaatamas.
See on korraldajate poolne subjektiivne arvamus ning tagant järele tarkus. Kaardi järgi ei saanud võistkond sattuda mitte kuidagi õuealale ilma aeda ületamata. Kuid fakt on ka see, et kordagi ületamata aeda, leiti end ikkagi lõpuks keelutsoonist. See, kust kohast antud mõtteline aed peale reaalse aia lõppemist korraldajate meelest edasi pidi minema, on nende isiklik arvamus ning ei ole kindlasti ülim tõde, kuna minu arvamus ja tõlgendus antud situatsioonis oli erinev ning minu arvamus ei ole kaalult kindlasti mitte vähemväärtuslik, vaid võrdväärne korraldajate arvamusega. Väita, et mindi läbi aiaaugu, on puhas demagoogia, samaväärselt võiks väita, et kui meil on aed Tartus ning aed Tallinnas, siis Tartu ja Tallinna vaheline ala on üks aiaauk.

Kuna kaardipilt oli korraldajate otsuse põhiliseks punktiks, siis panen kirja veel korraldajate hinnangu kaardi kohta.
* Kaart näitas KP26 juures selgelt, et kus kohas on õueala järsakust eemal.

Jah, kuid punkti 26 ümbrus ei tekitanud probleeme. Probleeme tekitas õueala ja bastioni ühinemise kujutamine kaardil, mille kohaselt oleks saanud piki õueala, mis jäi võistkonna liikumissuunast paramale poole, ning bastioni äärt, mis jäi võistkonna liikumissuunast vasakule poole, liikudes vältida keelutsooni ning jõuda punkti 27, mis muidugi ei õnnestunud, sest leiti end ootamatult keelutsoonist.

* Kaardi järgi ei olnud järsaku alune teevalik lubatud.
See on korraldajate isiklik arvamus ning nagu nähtub antud juhtumist, on ikka kedagi, kes arvab teisiti. Seetõttu ei ole oluline, mida korraldaja arvab, vaid on oluline, et korraldaja suudaks ka võistlejad panna arvama nii nagu nemad situatsiooni näevad. Kui muudmoodi see ei õnnestu, siis selleks ongi välja mõeldud erinevad ennetusmeetmed (milleks kindlasti ei ole võistkonna saavutuse tühistmine). Ääremärkuseks võiks lisada, et liikumiseks ei ole alati vaja 10-meetrilaiuseid teid, piisab ka poolemeetrilaiusest rajakesest, mida antud mõõtkavas olev kaart ei pruugi kajastada.

* Õueala piiraval joonel KP27 suunas pole küll järsakujooni, aga o-kaartide standard lubab järsakut joonistada ka ilma langujoonteta.
Tore.

Seega kaardi järgi oli kõik mis jäi järsaku alla õueala.
See, kui järsakut joonistatakse ilma langujoonteta, ei muuda küll järsaku alust automaatselt õuealaks. Kindlasti ei usu ma seda, et õueala piirneb täpselt kultuurimälestiseks oleva bastioni servaga, mis on oma olemuselt ebapüsiv ja tehislik moodustis. Kui seda oleks tahetud korraldajate poolt eriliselt rõhutada, siis on selleks olemas eelpoolnimetatud ennetavad vahendid.

Antud juhtumi puhul oli tegu asjaga, mis oli juhendi järgi keelatud -- sellest ka tühistamine.
Meie võistkonna tulemuse võib tühistada fakti eest, et me sattusime tahtmatult keelutsooni. See, et me keelutsoonist väljasaamiseks ronisime üle aia, või oleks mitteronimise korral tagasi läinud punkti 26, ei muuda keelutsoonisviibimise fakti.

Meie võistkonna tulemuse tühistamine on ebaõiglane, kuna antud situatsioon sai tekkida meist olenemata põhjustel, kas meile jagatud ebatäpsete algandmete tõttu (nii suuline kui kirjalik info) või korraldajate tegevusetuse tõttu.


Juhendis loetletud ajatrahvid reguleerivad olukordi, kus võiskond pigem "ei saa hakkama" mingi asja sooritamisega, võtmisega, jne.
Kindlasti ei ole ma nõus mingite ajatrahvidega, sest ei ole tahtlikult teinud miskit keelatud ega ajatrahvide väärilist.
***** Aigari kirja lõpp *****

Kolmapäev, 23. aprill 2008

Võhandu maraton

Kaks Medisofti ja üks Medisofti sõprade võistkond osalesid Võhandu Maratonil (Tamula järvelt Võõpsusse 93 km). Kõik kolm paati osalesid kaheste kanuudega. Kaks meeste ja üks segavõistkondade arvestuses.

Tulemused:
Meeste kaheste kanuude klass:
3. Martti Mikk ja Kaido Hallik, aeg 11:08.27
15. Aigar Sirel ja Artur Novek, aeg 12:33.20
Sega kaheste kanuude klass:
4. Kadri Limberg ja Kristjan Karabelnik, aeg 13:29.27

Kõige kiiremini läbis raja kahene süst koosseisus Kaubi Türnpuu ja Uko Kõrge ajaga 9:05.44, kiireim kanuu oli kahene koosseisus Jaan Leppik ja Ilmar Udam ajaga 10:51.49.
Kokku osales 127 alust.

Viited vaheaegadele ja lõpptulemustele

Kaido muljed.

Enne starti polsterdasime kanuude istmed, mina Marttiga teipisime joogipõied kanuu külge, et saaks kiiresti ilma aega viitmata juua. Martti pani istme alla, mina kanuu esiotsa külge. Mina veel panin teibiga söögi kanuu külgedele kinni, et saaks kiiresti ilma aega viitmata süüa vajadusel.

Kuna niipalju aluseid oli stardis, siis kartsime tupikusse jäämist stardis, aga kuna saime startida esireast, siis saime enam-vähem oma hooga sõita, esimese jõejupi peal paar korda oli süst risti ees.

Esimesed kaks vaheajapunkti Kirumpää sillale ja Paidrasse sõitsime 2.-4. koha kanuudega koos, üks kanuu oli eest nii ära läinud, et me ei näinud seda kordagi. Kuni Paidrani oli suhteliselt väike vool.

Kolmas vaheajapunkt oli Leevil ja seal olime juba teisena. Paidrast Leevile oli kohati päris kiire vool ja mõnus oli kihutada. Leevil nägime ka juhtkanuud. Leevil oli esimene toitlustuspunkt, sõime kiiresti ja asusime esimesi jälitama.

Neljas vaheajapunkt oli Reo sild. Leevi ja Reo silla vahel oli kõige põnevam lõik huvitavate tammidega. Kahest tammist allasõitmisel tuli päris korralikult vett sisse. Paar pilti kah neist kohtadest (Kaido ja Martti):


Peale tammidest allasõitu otsustasime, et ei lähe kaldale aega raiskame, vaid pillume sõidu pealt vett välja - nii tegimegi. Natuke enne Reo silda nägime kaldal juhtkanuud, olid teised metsapeatuse teinud. Seega saime juhtima. Natukese aja pärast aga oli see kanuu meil järel ja läks mööda. Reo silla juures oli vahe minimaalne.

Viies vaheajapunkt oli Leevaku HEJ pais. Peale Reo silda teadsin ma ühte kraavi, mis ühe jõesopi sirgeks lõikab. Kasutasime seda kraavi ja saime taas esimseseks. Mõne aja pärast aga jõudsid endised juhtijad järele ja läksid taas mööda. Ühes jõekäänakus jäi see kanuu aga kinni ja kolmandat korda saime ette. See aga jäi ka viimaseks korraks. Varsti olid nad meil järel ja läksid mööda. Enne Leevakut muutus vool järjest väiksemaks ja seal pandi proovile siis paatkondade tõeline sisu - enam polnud aitavat voolu, tuli ise tõmmata. Paaris kohas ei osanud me ka kõige otsemat teed pidi minna kõrkjate vahel. Leevakul jõudis meile üks kanuu järele. Poisid olid katkise sabaosaga kanuuga ja puumõladega ning tõmbasid laisalt, aga liikusid meist müstilisel moel tunduvalt kiiremini. Leevakul tegime kiire supi ja kiirustasime minema. Randudes olime korra veel juhtkanuud näinud, nemad siis just lahkusid vaheajapunktist.

Kuues vaheajapunkt oli Räpina HEJ pais. Peale Leevakut püüdsime kiiresti liikuda, aga katkine kanuu jõudis peagi taas järele ning läks mööda ja rohkem ei näinud me ka neid. Enne Räpinat ei osanud me paaris kohas otse minne ja tegime paar pikka kaart sisse. Kuna vesi ei voolanud, siis tuli jälle ainult oma lihastele loota.

Finish oli Võõpsus. Selles lõigus oli ka natuke voolu ja kuna finish lähedal, siis liikusime päris korraliku kiirusega. Kohati oli ka hirm, et ehk keegi jõuab veel järele ja kaotame koha esikolmikus, see samuti motiveeris kiiresti tõmbama.

Peale finishit oli hea meel, et suutsime esikolmikus lõpetada. Selg, õlad, põlved ja randmed valutasid, olid ka mõned rakud peopesades ja üks katkiläinud vill.
Kui küsiti, et kas järgmine aasta jälle, siis vastuseks oli diplomaatiline: hetkel ei ütle midagi. Aga nagu arvata, on hetkel (4 päeva peale üritust) järgmisel aastal osalemise isu täiesti olemas :)

Pildid ka Arturist ja Aigarist ning Kadrist ja Kristjanist: