Esmaspäev, 24. august 2009

Maraton 8 tunniga

22.08.2009 toimus Paluküla maraton. Tegu polnud tavalise maratoniga, vaid orienteerumismaratoniga. Tegu polnud ka lihtsa orienteerumismaratoniga vaid orienteerumiseks tuli kasutada 38!!! aastat vana mustvalget kaarti.

Starti läksin eesmärgiga rada läbida. Arvestades seda, et olen mitmeid kordi tulutult üritanud Lauri argipäevaku raja punktide asukohti umbkaudugi põhikaardil paika saada(Vapramäe kaart on 32 aastat vana), siis tundus tegu olema suhteliselt keeruka ülesandega. Sellele 1977 aasta Vapramäe kaartile peaks jääma ka mu vanaema maja, aga lisaks punktide asukohtadele pole ma ka vanaema maja asukohta sealt üles suutnud leida :-( Ühesõnaga kartsin, et kaart on suhteliselt ebatäpne ja tegelik olukord looduses palju muutunud.

Paluküla maratoni stardis kuulsin kelleltki kuldset vihjet, et tumedad alad on lagedad. Sellest oli ka rajal mitmeid kordi abi. 38 aastat vana kaart oli tegelikkult tunduvalt parem, kui olin kartnud. Reljeef oli väga täpne, kraavid ilusti leitavad ja paljud rajad/teed alles. Hoopis teine teema oli metsa läbitavusega. Läbitavus nimelt oli tunduvalt kehvem, kui olin lootnud. Sood olid väga märjad ja metsad väga võsased. Pidevalt tuli sadade meetrite kaupa toomingavõsas ragistada või poole sääreni vees solberdada ja joosta lihtsalt polnud võimalik. Päris mitu korda keerasin lageda pealt metsa, et vältida rinnuni heinas jooksmist, aga toominga "müür" sundis mind ruttu taas heinamaa kasuks otsustama. Igaljuhul Ottase päevaku etapid läbi tumerohelise said peale seda jooksu omale tunduvalt valgema varjundi :-)

Kaartid:




Mis raja läbimisse puutub, siis kuna kaart oli vana üritasin punktidele peale minna võimalikult kindlaid orientiire pidi ja punktipiirkonda jõudes võtsin asja väga rahulikult. Punkti piirkonnas seisatasin tihti, panin ennast kaartil paika ja vaatasin, kas kuskil punkti ei paista. Kuna kohati oli kaartilt raske välja lugeda, et millisel objektil punkt täpselt asub, siis sai alati enne punkti minemist ka legendist kontrollitud, et millist objekti otsida. Kui mõned väiksemad kobistamised välja arvata, siis kuni 34 punktini(kp 63) läks suhteliselt hästi. Ei tea, kas olin mõtetega juba finishis või oli probleem milleski muus, aga igaljuhul märkasin alles kolmas kord tee pealt punktile peale tulles, et punkti küngas pole mitte soo peal vaid metsa servas ja sain ka punkti lõpuks kätte. Ka 35 punktiga(kp 64) läks aega kaotsi, sest punktist ida poole jääv teede hargnemine polnud põhimõtteliselt enam teede hargnemine vaid lihtsalt tee käänak(35 punkti minevat teed polnud enam olemas). Esimesel korral kui sealt punktile läheneda üritasin loobusin liiga vara ja keerasin ära. Teisel korral mõtlesin, et lähen suunaga pikemalt ja sain ka punktile otse pähe.

Kui ma 10 minutit enne kontrollaega(8h) finishisse jõudsin ja andmed maha loeti selgus, et olen ainuke, kes kõik punktid kätte on saanud. Igaljuhul said korraldajad kergendatult hingata, sest neil oli juba vahepeal kartus tekkinud, et võitja karikas jääb välja andmata.

Kui esimesed ja viimased etapid välja arvata, siis rajal praktiliselt kedagi ei näinud. 5.-dast punktist välja joostes nägin sinna saabuvat Heitit, kes 2 punktiga viga oli teinud. 6-dast kuni 10-da punktini jooksime suhteliselt koos Makuga ja see oli ka kõik. 10-das punktis olen olnud 10 minutit peale Viljarit ja 11. 56 sekundit enne teda, aga metsas me ei kohtunudki.

Minu teekond:




GPS-i järgi ei saanudki päris maratoni distantsi täis. Kokku tuli 40.5 km.

Tulemused Etapiajad

Oli huvitav laupäev ja eesmärk sai ka täidetud. Ei kujuta küll hästi ette, kuidas sellises võsas Kivikas selle raja 1971 aastal vähem kui 4 tunniga läbi tegi. Igaljuhul tõsine respect kõigile toonastele raja läbijatele.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Respect võitjale!
Marek

Heiti Hallikma ütles ...

Kui rajalt ära tulin ja finiši juures jutustasime, siis arvasin, et kui keegi üldse raja läbib, siis oled see sina. Tubli töö!

Eleri ütles ...

Lauri ei lisanud oma argipäevaku raja kaardi juurde üht olulist lauset mis EOL kaartide andmebaasis välja toodud on.
(Vapramäe kaart trükitud ühel lehel Vedu kaardiga (nr.717)kaardilehe vasakpoolses osas)

Martti ütles ...

Ai kurja. Ei saanud nüüd ka veel enne aru, kus lõppeb Vapramäe ja algab Vedu, kui võtsin Vedu kaarti ette. Oi ma kunagi nuputasin, miks miski muu peale Vapramäe ja karjääri kokku ei kipu minema :-)

Heiti seda ma rajal lahti ei hammustanudki, et sind enam ees pole. Olin suht kindel, et 6-da punktiga said must mööda ja eespool sa oledki. Mingist hetkest tundus, et SI jaamad venitavad piiksuga ja arvasin, et oled viga teinud. Kui 23-sse punkti minnes leidsin enne punkti heinamaal kellegi jäljed, siis olin jälle kindel, et oled ikkagi ees ja ka sealtkaudu punkti läinud. Kuna SI aegade järgi enne mind seal punktis käidud pole, siis tundub, et sealtkaudu oli lihtsalt punkt metsa viidud.

Mis raja läbimisse puutub, siis ega Viljarilgi palju puudu jäänud. 23-das punktis on ta minust taga olnud ainult 22 minutit. Siis on aga paar suurt viga tulnud.

Anonüümne ütles ...

kaart, kaardi, kaarti... m=kaardid

eduardp ütles ...

Mitmeks tunniks end rajale planeerisid, st kas midagi põske ka pistsid ja kas oma jook oli kaasas?

Martti ütles ...

Ajaliselt ei planeerinud midagi, sest ei kujutanud hästi ette, kuidas 38 aasta vanuse kaartiga liikumine sujub. Kott koos joogipõiega oli seljas ja Peale 25.-dat punkti käisin joogipunktis veel kotti jooki juurde panemas. Enne jooksu sõin kõhu suht täis ja rajal läks veel 2 või 3 Enduro geli ja 3-4 väikest Marsi šokoladi.

Viljar ütles ...

Mul jäi puudu omajagu. Nii tund või suts peale, aga ma tean täpselt, kuhu see aeg kadus. Panin midagi kirja kah, kui huvi pakub
Lühidalt siis 11 juures 12min, siis 12->8min, siis 21 juures 6min ja loomulikult 24, millele kulutasin 30-40min liiga palju aega.
31 otsimisele kulunud lisa 25 minti oli juba liig.
Viimane finishisse tulek oli karm. Pole elu sees sellist võsajooksu teinud. 2km võsa, raba ja põlvini vees lidumist läks siiski piiripealse ajaga.

Taavi ütles ...

Poleks selliseid tulemusi oodanud :-) , kas siis mehed olid vanasti tõesti kõvemad või on ikkagi territoorium niipalju vahepeal muutunud?

Kahju et ise veel Rogainist taastunud ei olnud ...

mann ütles ...

Tõepoolest auväärt tegu!
Eelviimase punkti ära toomisega oli ka siis tükk tegu, kui olime seda nii paar korda vaatamas käinud.. lähenesime küll alt sihti-teerada pidi. Sellest eelmise looduses paika asetamine osutus samuti oodatust hulga keerulisemaks..
Kas metssigadega ka kokku sattusid?
Tõesti suur tegu, et kõik punktid kontrollajaga kätte said!!!
Terv, Mariann

Anonüümne ütles ...

Taname huvitava blogi