Kolmapäev, 29. juuli 2009

Xdream 2009 III etapp, Elva 26.juuni: seiklusporri teekond

Mihkel on mu elu jälle lihtsaks teinud ja rajal toimunu juba kirja pannud. Lisan siis omalt poolt meie teekonna ja mõned kommentaarid.

Enne Xdreami väga trenni teha ei saanud, sest ~3 nädalat enne starti läksin olude sunnil(loe unustasin oma kõrge säärega O-kossid koju) orienteeruma tavaliste tossudega ja loomulikult oskasin taas oma hüppeliigese mingis augus välja väänata. Esimese hooga ei tundunudki asi väga hull, aga järgmisel hommikul oli raskusi trepist üles ja alla saamisega. Liipasin siis nädal aega ringi oma hüppeliigese ortoosiga ja andsin jalale trennist rahu. Seejärel proovisin vaikselt ratast sõita. Vaikselt vändata polnud hullu, aga mäkke minnes kõvemini pedaalile vajuades oli jalg endiselt suht valus. Andsin siis veel paar päeva jalale puhkust ja proovisin seejärel vaikselt sörkida. Algul oli jalg ikka rämedalt valus ja mõtlesin korduvalt otsa ringi pöörata, aga umbes veerand tunni möödudes läks jalga paremaks ja sai isegi joosta. Kokku sain siis etapi eelse 3 nädala jooksul 2 korda jooksma ja 3 korda ratta selga.

Stardis kaarti vaadates valisin endale kohe C variandi. Stardipaugu kõlades oli tükk tegemist, et paremast äärest startides otsesõitjate vahelt vasakule tagasipööret teha. Järgmine katsumus oli B-raja rattaalasse minejate ja tulejate vahel slaalomi sõitmine. Alustasin kiirelt ja esimese punkti võtsin esimesena. Tundus et ka SI jaam veel "magas", sest kahtlaselt kaua pidin SI-d jaamas hoidma enne kui piiks käis. Teises punktis oli rahvast kõvasti. Mina aga ei märganud kohe oma tiimikaaslasi. Lõpuks siiski nägin Mihklit, kes mind millegipärast teiselt poolt ootas. Teiseks punktiks olin vist ennast juba liiga tumepunasesse sõitnud, sest millegipärast arvasin, et siit tuleb edasi minna joostes. Õnneks Mihkel märkas seda ja ütles, et ole hea mees võta ratas ikka ka.


Jooksma minnes vaidlesime päris pikalt, et mis järjekorras pukte võtta aga lõpuks saime siiski liikuma. Torni alla jõudes teatasin Kristjanile, et mina seekord küll ronida ei kavatse, vaid tahan natuke puhata.


Kristjan tuli tornist alla ja teatas, et ta täpselt ei tea, kus punkt on, aga hakkame sõitma, sest suund on teada. Kuna mingi hetk sõitsime mööda talust, mida Kristjan oli punkti kohaks pakkunud, siis hakkasin kaarti uurima ja tuli meelde, et sellel kaartil on laudad ju mustaga ja kohe oli selge ka punkti koht.

Tõravere poole jooksma asudes andis algul jalg tunda. Õnneks tegi Kristjan ees sellist tempot, et mul oli oma 3 nädalase puhkuse pealt suht raske sabas püsida ja pidin jalavalu unustama ja keskenduma sellele, et teistest maha ei jääks. Planeetide järjekorrast polnud mul õrna aimugi, aga Kristjan ja Mihkel kukkusid kohe lehele mingeid numbreid kirjutama. Esimese hooga said need küll vales järjekorras, aga see sai ka parandatud ja sealt saime 2 trahvi. Lasin neil rahus enda teenitud trahvid ka ära joosta.
Pilt: Fotoluks

Rattas miskit erilist ei toimunud, kui välja arvata see intsident, et oskasin jälle ühe koha peal pidurid ilma ette hoiatamata plokki vajutada. Kristjan tabas mind õnneks otse kummi ja jäime ka mõlemad püsti.

Kanuus proovis Kristjan ühe sillaga rammu, millest väljus kaotajana ja läks ka natuke lömmi.
Pilt: Fotoluks

Vapramäelt tagasijooks oli minu jaoks ikka väääga raske. Lisaks sellele, et jalg asfaltil kergelt tunda andis, ja joosta ei jõudnud oli mööda asfalti ikka suht nüri joosta. Seda asfalti jooksu oleks paari lisapunktiga ilust vältida saanud.


Ujumine lõpus oli selle eest väga mõnus.

Lõpetasime siis 9.dal kohal. Tulemused

5 kommentaari:

Mihkel ütles ...

Nüüd kui liikumine kaardile kantud on, tundub meie ujumisse jooksmise paun kohe eriti üüratuna. Õunapuu talu Õ juurest oleks pidanud tõenäoliselt üle ujuma.

Enda võimeid peaks (mina) natuke paremini tundma õppima. Mul rikub palju ära see hirm, et ma kukun mingi hetk ära ja selle tõttu ei julge kunagi endast maksimumi anda. Ehk siis ma olen meie tulemusega rahul, aga füüsilist potti jäi ka päris palju realiseerimata. Sprindil testib uut "mõttelaadi" siis.

"Ole hea mees" minu suust kõlab küll utoopiliselt :P

Leivo ütles ...

See paun, mis te viimase jooksuga tegite väärib tähelepanu.
Meie jooksime sealt Õunapuu ligidalt ning lihtsalt tipa-tapa üle silla. Seal oli jalakäiate sild.
Selle triki järel saime nii mõnestki tiimist ettepoole, kes kuskil kõrval ujumist harrastasid.

Martti ütles ...

Mihkel, kas siit võib välja lugeda, et sprindis saan ratta osas rahulikult tuules istuda? :-)

Leivo nii juhtub, kui rajavalik lastakse teha kõige väsinumal. Ma vaatasin, et sealt Õunapuu kandist silda üle jõe ei lähe ja miskipärast ujumise peale üldse ei mõelnudki too hetk. Nii see paun tuli.

Tõenäoliselt läksite teie üle silla Õunapuust lõunas, sealt, kus teisel pool jõge on tiik. Vähemalt seal see sild asus, kus Kristjan pea ära lõi ja Mihkel ning Kristjan kanuust välja kukkusid.

Mihkel ütles ...

Ei, siit ei saa midagi välja lugeda. Kõik on võimalik. Välja arvatud see, et ma kellegi uisus tuulde võtan.

Jaivar ütles ...

Poisid, kuna Läti seiklustest kuuleb? Protokollist leidsin küll neljanda platsi, kuid seegi väärib märkimist. Ei tea Läti teamide tugevust, kuid allajäämist ISC-le ei ole vaja häbeneda.