Teisipäev, 30. juuni 2009

Xdream 2009 II etapp, Väätsa 27.-28.juuni: Medisoft&seikusporr

Võistkonnas: Aivar Jõgiaas, Rain Ojavee, Aigar Sirel
Viibisime rajal 18:47:11 ning olime sellega viimane tiim, kes läbis raja ilma ühegi trahvita, ehk 39. puhta töö tegijad.
Üldarvestuse koht 59. 85 lõpetaja hulgas ja 38. koht meeskondade arvestuses.

Tulemused
SI-vaheajad
Etappide vaheajad


Paanika

Laupäeval, stardipäeva pärastlõunal, sai tegeletud vajalike vigurite ülevaatamisega ja kokkupakkimisega, kui kell 15:25:03 tuli Rainilt kõne, et ta ei saanud rulluiske, kuna nii suurt numbrit ei tehtavat. Sai siis tohutul hulgal kõnesid tehtud ja erinevate võimaluste üle pead murtud, mis lõpuks kulmineerus sellega, et 18:36:58 sai tehtud Kristjan Karabelnikule kõne, et ta oma rullsuusad kaasa võtaks. (Ta pidi küll seetõttu tagasipõike tegema, kuid loodetavasti ei jäänud ta seetõttu starti väga hiljaks.)

Peale korjates Rain kõhkles, et tal ikka esimene kord sellistega sõita ning tema ikka tahaks kaitsmeid ka. Mis seal siis ikka, suund Hawaii Expressi - teenus kiire ja korralik - ning hetke pärast väljusime sealt meie tipptiimile sobiliku varustusega.

Ratas (19,15 km) 22:00:00 - 00:05:20 (2:05:20)

Stardialas oli väga kitsas. Tundsin ennast ahistatuna. Kui alguses tundus, et võib masse usaldada, siis esimeses rattapunktis oli pisike ja närviline võistleja, kes oli ühe SI-jaama maa seest välja tõmmanud, komposteeris oma SI-pulgaga ja lihtsalt viskas selle jaama meie ette pikali maha. Ei no mõnus mees küll! Kust küll sellised välja ronivad? Ei taha uskuda, et B-rajalt selline inimene pärit on, sest sellise käitumisega hüsteerikud võivad olla vast mõned B-raja keskmikud, kes iial ei tule A-raja pikale etapile. Aga, no mees, elementaarne viisakus võiks ikka olemas olla! Edasi sai sõidetud nina kaardis ja ei hakanud meie ees liikuvate masside pookstave kaasa tegema.

Jalgsi (13,66 km) 00:05:20 - 04:30:40 (4:25:20)

Oli füüsiliselt väga kurnav rabaetapp. Kui üldiselt on Otepää maastik minu orienteerumisalane õudusunenägu, siis see läbimatu toominga- ja saarevõsa, mis raba idaservas kasvas, oli midagi enneolematut ja kirjeldamatut. Seal lihtsalt ei saanud liikuda. Suunagaliikumisel oli meil pidevalt mingi kala sees, sest kaldusime pidevalt paremale. Peaaegu iga teise punktiga tegime viga. Meil oli paar indikaatortiimi (nimeliselt vist naiskond "Manny, Sid & Diego" ja meeskond "Yeti"), kellest me ikka ja jälle mööda spurtisime ning etapi lõpus läksid nad meist ikka varem rattasse. Raba läbimisi võiks vast kõige värvikamalt kirjeldada Rain, kes meist kõige raskem on ja pidevalt põlvini sisse vajunud oli.

Ratas (11,30 km) 04:30:40 - 05:54:19 (1:23:39)

Sõime-jõime ning lihtsalt puhkasime natukene aega rabajärve ääres jalgu. Edasi tegime häid teevalikuid, kiiremat tempot ning püüdsime eesliiklejaid. Meeldiva üllatuse valmistas enne Väätsat Valli talu rahvas, kes oli pingi teeäärde pannud, ning umbes 6-7-liikmeline seltskond istus seal ja elas võistlejatele kaasa. Hommikul kell viis - tegi kohe südame soojaks.

Rulluisk (7,60 km) 05:54:19 - 06:57:11 (1:02:52)


Kaitsmed peale ja rullid alla ning saime tasapisi liikuma hakata. Kuulsime veel, et ca 17 tiimi juba lõpetanud rulli ja ca 17 on üldse veel minemata. Seega meie positsioon väga hea. Rullis liikusime väga aegalaselt Aivar ees, Rain, kes esimest korda rullsuuskadel, keskel ja mina Raini järel hoiatasin teda, kui ta tahtis tagantmöödujatel keppidega silmi peast välja torgata. Kuna rada oli tundmatu ja minu tavapärane pidur võistles teises võistkonnas, siis ma väga ei utsitanudki meid kiiremini liikuma. Ohtlikud laskumised võtsid Aivar ja Rain väga ilusti välja, mina tegin mäe tipust keskpaigani rajapervel uiskudega kõndi.

Jalgsi (1,83 km) 06:57:11 - 07:22:35 (0:25:24)

Rajad olid ees ja lisaks tegi Aivar väga head suundorienteerumist. Punkti 22 legend oli ikka parim "keskmine kraavide rist" ja kaardi pealt vaatab sulle vastu valge leht. Mille suhtes keskmine? Aga see tegi meele rõõmsaks. Ühe kaavi ületamisel lubati meile, et teisel pool antakse kuningatütar ja pool kuningriiki.

Rulluisk (7,60 km) 07:22:35 - 08:11:00 (0:48:25)

Tagasi liikusime juba edulisemalt Rain oli Aivaril kummiga järel ning tempo seetõttu kõrgem. Saime isegi kahest tiimist mööda.

Ratas (2,25 km) 08:11:00 - 09:00:01 (0:49:01)

Rullide jalast võtmine, pakkimine, söömine ja joogivarude täiendamine võttis üle mõistuse kaua aega. Seeteõttu ka selline kehva aeg lühikese distantsi läbimisel.

Jalgsi (1,41 km) 09:00:01 - 09:16:50 (0:16:49)

Lisaülesandeks puude ülelugemine. Pakkusime kas 74 või 76, ei mäleta enam, ja saime 2 trahviringi. Üks meiega samaaegselt seal olnud tiim sai 64 trahviringi - ei tea, mida nad seal lugesid või pakkusid. Järgnev ortofoto põhjal punktide võtmine oli köki-möki ning siin me isegi jooksime.

Ratas (6,35 km) 09:16:50 - 09:52:41 (0:35:51)

Kell 11:00 pidi kukkuma kanuusse laskmise kontrollaeg, kuid olime kindlad, et jõuame ennem seda pärale. Palal oli teele pandud hoiatussilt "Ettevaatust toimub rattavõistlus!". Isekeskis mõtlesime, et kes, kurat, nii vara hommikul rattavõitlusi korraldab, kuid sellegipoolest olime ettevaatlikud, sest mine sa tea, millal ja kust suunast hullunud ratturite grupp mööda vihiseb.

Kanuu (8,45 km) 09:52:41 - 11:57:26 (2:04:45)


Kanuu vettelaskmisel kuulsime, kuidas võistluskeskuses öeldi: "A-raja esikolmikut oodatakse 15 minuti pärast autasutamisele!" Ei viitsind nii kaua oodata ja hakkasime allavooolu minema. Esimene punkt oli paisjärvel, kust tuli sooritada lisaülesandena tornist vettehüpe. Aivar oli pisut tõre kohtunikega, kuid läks ja tegi perfektse hüppe - isegi kohtunikud kiitsid, aga ta ei kuulnud seda, sest oli siis vee all. Paisjärve saarele punkti võtma minnes ehmatas esialgu ära, et mis toimub. Saar oli Si-jaamadega üle pikitud - ergasid nii kui pilvikud metsa all. Siis tuli meelde, et B-rada on ju siit üle käinud. Edasine kanuu meenutas ühte rallimängu, kus tuli punktide saamiseks jalakäijaid alla ajada.

Jalgsi (10,08 km) 11:57:26 - 16:08:07 (4:10:41)

Kanuu lõpus oli me optimistlikud. Jõudsime kaks tundi enne kontrollaega, seega on lõpuni viis tundi aega ja arvestadas, et rajad on sisse aetud, peaks probleemideta finišisse jõudma. Tegelikkus kujunes oma soodu. 50 meetrit kanuualast edasi toimus Rainil plaasterdamine ja kõikvõimalike hõõrdumist soodustavate objektide eemaldamine hõõrdumispiirkondadest. Me ei teinud sellel etapil mitte ühtegi jooksusammu ning Raini liikumine meenutas Plekkmeest "Võlur Oz"-ist. Mida raja lõpupoole, seda mehisemaks tal samm muutus ja lõpuks meenutas ta karu, kes tahab kaasvõistlejaid lõunasöögiks nahka panna, sest need nagu metskitsede karjad silkasid meist mööda. Huvitav, et üha uuesti ja uuesti need samad näod meist möödusid.

Veealad (0,35 km) 16:08:07 - 16:33:47 (0:25:40)

Vähem kui tund lõpuni. Polnud meil seal aega kummirõngastega pool päeva hulpida. Läksime teispoole järve ja tegime oma rõngaujumised ära. Siis kiire instruktaaž kaldal, mida süstaga tegema peab. Aivar - kes sel aastal süstaga 100 km sõitnud - läks süsta, põll ka peale, kuna tahtis ikka pöörde ära teha. Järve peal kuulasime veel teise instruktori näpunäiteid ning siis ma ootasin seal süsta kõrval vees, kuni Aivar ennas uuesti õiget pidi keerab või siis kätega märku annab, et keeramisel abi vaja. Kumbagi ei juhtunud. Lihtsalt üks hetk pistis Aivar pea veest välja ja ütles, et ei tulnd välja. Mis seal ikka - ülesanne ju sooritatud, tagasi süsta ja kaldale.

Jalgsi (1,37 km) 16:33:47 - 16:47:11 (0:13:24)


Kontrollaja kukkumiseni oli ca 25 minutit ning arvestades meie senist liikumiskiirust, tundus õigeks ajaks finišisse jõudmine kriitiliseks minevat. Niisiis rääkisime Rainile augu pähe, võtsime vedamiskõie välja ning panime ta Aivarile sleppi. Ja jooksimegi terve tee - au ja kuulsus Rainile sellise teo eest.

Finišis


Ootas meid soe söök, soe saun ja soe vesi, käputäis teisi võistlejaid ning rõõmsameelsed korraldajad, kes viimaseid finišeerijaid ovatsioonidega vastu võtsid.

Tagasisõit Tartusse

Tulin saunast välja. Aivar oli auto kenasti sauna juurde parkinud ning istus rooli taga ootevalmis. Sättisime Rainiga veel varustusekotte peale ja rattaid paika ning istusime autosse. Sai Aivariga veel paar sõna juttu aetud, kui järsku kostis vaikne nohin Aivari suust. Mis seal siis ikka. Rääkisime Rainiga veel rajamuljeid ning lasime Avivaril natuke aega nohiseda, nii 10 minutit, siis ajasime ta üles, sest tahtime ikka Tartu ka jõuda. Aivar ajas armatuurlaual tuled sirama, eakohase muusika vaikselt mängima ning alustas sõitu. Rain hakkas suht kohe muusikataktis pead nõksutama ning eks ma isegi, vahetasin Aivariga paar formaalset väljendit, ning lasin päikesesirmid ette. Mingi kilomeeter enne Paidet keeras Aivar teepervele ja ütles, et tema ei suuda kiirust hoida. Mina pistsin kohe pröökama, et mis kohta sa meid toonud oled - baari ei ole, poodi ei ole, tsivilisatsiooni ei ole. Aivar ütles ainult ok ja minuti pärast olime Paide kõige popima kaubanduskeskuse parklas. Läksime šoppama. Ostsime kokku viimast moekaupa ja bränditooteid. Täiesti fenomenaalne, millist rahuldust ja meeleerksust võib pakkuda ostmine. Igatahes jätkus meil elevust kuni Puurmanni uue sillani. Seal testisime silla maha- ja pealesõite, arvutasime silla kandevõimet ning hindasime arhidektuurilist väärtust nii 21. sajandi urbanistliku edukultuse kui ka üldise eesti oma innovatiivse ja kiirelt areneva ehituskunsti seisukohast. Kärevere Teemaja esises parklas pälvis meie tähelepanu imelik kahemeetrine varras, millele me ei suutnud otstarvet välja mõelda - piksevarda jaoks asus ta liiga madalal. Väikesed rullnoklikud teemärgistusete kulutamised Vorbusel ja Tartu me jõudsimegi.

Kokkuvõte

Rada oli väga hästi liigendatud. Etapid olid paraja pikkusega ning ei tekkinud etapi liikumisviisi suhtes tüdimust. Viimasel jalgisetapil andis vaheldust just seesama mitmekordne jõeületus.

Tiimi seisukohast tuli teadmine, et me kestame ning suudame raskustele vaatamata vajalikel hetkedel pingutada.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Respect. Järgmine kord arvestage, et on olemas magnetiline ja geograafiline põhi. Kõrvalekalle on ühel juhul ca 5 kraadi itta, sellest siis teie paremale kaldumised, sest põhikaart ei ole magnetilise põhjaga aga need punased ristikesed kaardil on õige põhja suunaga.

Rene
Kadarbiku kanged

Heiti Hallikma ütles ...

Tegelikult päris nii ei ole. St kogu Oti jutt on õige, ainult et need punased ristikesed peaksid tegelikult vist olema Mercatori Universaalse Õigenurkse (UTM) projektsiooni koordinaatvõrk ... mis Vissuvere rabas võib muidugi kattuda ka magnetilise põhjasuunaga, aga see ei ole reegel.