esmaspäev, 15. märts 2010

Talveseiklus I

Icebug25 jäeti see aasta osalejate vähesuse tõttu ära. Aga rajameister Elo oli juba tööd teinud ja nii otsustas ta korraldada natuke lühema asendusvõistluse: http://elokas.blogspot.com/2010/03/talveseiklus-i-toimub-13marts-2010.html
Aigar ja Aivar, kellega pidime Icebugile minema, olid nõus ka sellel osalema.

Eellugu

Võistluskeskus asus Põlvamaal Mesikamäe turismitalus. Jõudsime kohale esimestena. Edasi saabusid Sixten ja Hillar ning peagi ka Tiit, Leivo ja Erki.
Kolme võistkonnaga me sellel toredal üritusel osalesimegi.

Roadbook

Proloog, jooks vs suusk

Esimesel etapil tuli kas suusatades või joostes minna kaardil märgitud RMK infotahvlite juurde ja otsida üles roadbookis antud kohanimed ning need kaardile kanda ja läbida.
RMK infotahvli foto Elo pildialbumist asub siin.
Elo soovitas küll tungivalt, et kõik valiksid suusatamise, aga meie otsustasime siiski jooksu kasuks, kuna Aigar jälle soovis tungivalt jooksuvariandi kasutamist.
Panimegi siis ajama, teised suuskadel, meie joostes, aga natukese aja pärast avastasin, et pliiats oli maha jäänud. Aigar ja Aivar jooksid siis infotahvlite juurde, mina tagasi võistluskeskusesse pliiatsi järele. Mõned minutid kaotust ehk tuli sellega.
Kokku tuli leida 6 punkti. 4 neist saime otse kaardile kanda. Üks punkt asus meile antud kaardil kaardist väljas, märkisime umbes tee ära, kuidas sinna minna. Üks punkt oli kirjeldusega, kust seda leida: Röövlimäel teel kurv languse alguses.
Esimesed 4 punkti, mis olid otse kaardile kantud, leidsime kiiresti ja sisse sisuliselt ei vajunud.
Röövlimäe tee punkti otsisime korraks vale tee pealt, aga peagi korrigeerisime ja saime õige tee pealt punkti kätte.
Kaardist välja jäänud punkti jõudmiseks tuli natuke rohkem lumes sumbata. Etapi lõpus leidsime rajameistri jäljed ja saime punkti kenasti kätte. Tagasiteel tulime mööda sihti ja seal vajus päris korralikult läbi ja liikusime üsna aeglaselt.

Ratas

2. etapp - Ratas start
Läbi Suure ja Väikese Taevaskoja Mammastesse suusatama.
Korra kaalusime ka varianti Taevaskoja-Mammaste ümber sõita, läbi Põlva, aga kuna Himmaste tee oli heas seisukorras ja kenasti lahti, siis otsustasime otse minna ja see oli õige lahendus, kogu etapi sai mööda head teed sõita.
2.etapp - Ratas (R1, R2, TA1); 4. etapp - Ratas (TA1, R3)

Suusatamine Mammastes

Suusaradade skeem Mammaste suusakeskusest Elo pildialbumis asub siin.
Märkesuusatamine, tuli leida 5 punkti ja nende asukoht haaknõelaga kaardile torgata. Kui olime 2 punkti leidnud, siis kohtusime Eloga, kes ütles, et 1 punkt on jalutama läinud, Sixten ja Hillar olid tagasi jõudnud ja selle info edastanud.
Peagi leidsime 3. punkti. Üks punkt veel leida, aga sattusime kõigepealt selle kaare peale, kust punkt oli kaduma läinud, seega tuli meil siiski kogu rada läbi sõita, tõsi, lõpus ühe kaare saime siiski lõigata.
Pärast selgus, et kõik võistkonnad olid kõik punktid õigesti märkinud.

Ratas Mammastest Unikülla

4. etapp - Ratas(R4)+ jooksu algus karjääri lähedal
Tee peal käisime Valgesoo tornis punkti komposteerimas ja kena vaadet nautimas ning ühte kohta otsimas, kus kunagi oli hoonestus olnud.
Elos tekitas imestus meie ja Tiit-Leivo-Erki teevalik Valgesoost 4. rattapunkti. Elo arvas, et ainuõige oli otse minna, aga meie läksime Ahja kaudu ringi mööda suurt maanteed, kuna kartsime, et vahepealsed väikesed teed pole sõidetavad. Sixten ja Hillar läksid otse ja väidetavalt võitsid päris korralikult.
Enne 4. punkti nägime punktist lahkuvaid Tiitu-Leivot-Erkit ja edasi olid meil tee peal 3 väikest ca 10-aastast poissi ja tahtsid kiiruse ületamise eest 500 krooni trahvi teha :) Õnneks saime siiski ilma kukrut kergendamata läbi :)
Enne õiget punktikohta oli üks vare, aga kuna meile olid jäljed ette tehtud edasi, siis peale korra kaardile pilgu heitmist saime aru, et antud koht on liiga vara, tuleb edasi sõita ja saime punkti probleemideta kätte.
Sixten ja Hillar, kes olid esimesena siia jõudnud, olid punkti sellest esimesest varest otsinud (nemad tegelikult tulid teiselt poolt, seega oli ülejäänutele Ahja poolt lähenejatele õige punktikoha suunas jäljed ette tehtud) ja seda leidmata lahkunud.
Edasi tuli identifitseerida, kus asub rattakaardil Uniküla orienteerumiskaart - sellega saime kiirelt hakkama, teele, vahepeal söögipeatus ja olimegi Unikülas.

"Jooks" Unikülas

Jooksu asemel tuli meil siin lihtsalt mööda rajameistri ja teiste võistkondade poolt tehtud jälgi pidi liikuda. Ja mitte joostes, vaid sumbates. Talvisele võistlusele kohane etapp :)
Vahepeal läks ka pimedaks ja panime lambid pähe.

Rattaga Unikülast Vooremäele

Hops ja kohal. Kuna meil oli kohalike eelis, siis kaarte kokku ajama ja vaatama ei pidanudki.

4. etapi lõpp TA2; 5.etapp- Suusatamine (TA2); 6. etapp - Ratas (R8)

Suusatamine Vooremäel

See oli minu arvates antud võistluse rosin. Võib-olla sellepärast, et esialgu tundus korraks seis lootusetu, aga siis saime ideaalselt raja läbitud ja see tekitas positiivse emotsiooni.
Nimelt tuli leida Vooremäe 8,2 km terviseraja igalt kilomeetrilt punkt. Raja kõrgeimas punktis ja teisel pool mäge oli abiks raja kaart. Elo soovitas paberi ja pliiatsi kaasa võtta, arvas, et lõigates saab ca 5km hakkama. Sõitsime alt karjääri juurest raja peale. Hakkasime liikuma ülesmäge, kohe leidsime ühe punkti. Siis oli teede hargnemine. Me ei leidnud 8,2 km raja tähistust. Poisid küsisid, et kas rattakaart Vooremäega on kaasas, et saaks kõrgeimasse punkti sõita. Kahjuks oli see maha jäänud ja mingi muu kaart kaasa saanud. Aivar siis valis ülesmäge mineva tee ja peagi raporteeris punkti leidmisest. 8,2 km tähistust endiselt ei leidnud. Seis tundus kehv olevat, mis strateegiaga me edasi tegutseme? Otsustasime siis kraapida leitud punkti kõrvale lumme numbri 2, et teaksime, mis punkt see on, kui siia uuesti tagasi satume. Liikusime siis edasi ülesmäge ja mõnesaja meetri pärast olimegi kõrgeimas punktis kaardi juures :)
Joonistasime siis suusaradade skeemi maha ja edasi tegime kõikvõimalikud lõiked ära. Meie poolt juba leitud punktid olid olnud 4. ja 7. km, edasi läbisime juba kaardi abil kilomeetripostid järgmiselt: läksime 7. kaudu lõikega 6., sealt edasi lõikega 3., sealt tagasi väikese lõikega 2. Edasi kilomeetrike suusatamist 1., edasi üle kilomeetri 8. ja siis viimane lõige ja hops 5. käes. Sealt siis tagasi 4. kaudu karjääri juurde. Selgus, et olime ainsad, kes kaardi olid joonistanud ja saime etapil parima aja :)
Elo ütles, et vahe teistega ainult 5 minutit.
Infotahvli pilt Elo pildialbumis asub siin.

Ratas finišisse

Suuski ratta vastu vahetades ütles Elo, et rada on lühendatud ja punktid 5-7 jäävad vahele, tuleb võtta punkt 8 ning sealt finišisse (kell oli juba 8 läbi, st lubatud minimaalne raja pikkus juba saavutatud). See tekitas mitmeid erinevaid teevalikuid ja juhtuski nii, et kõik 3 tiimi tegid erineva rajavaliku.
Tiit-Leivo-Erki läksid vasakult võimalikult otse.
Sixten ja Hillar läksid Tartu-Põlva peale ning sealt väikesi teid pidi võimalikult otse punkti.
Meie läksime Tartu-Põlva peale, sõitsime mööda maanteed peaagu Voorekülla, kaardist välja, ja sealt punktile peale tagasi kaarti sisse.
Tartu-Põlva peal kohtasime Hillarit (Sixten oli väikeste teede peale üksi seiklema läinud). Aigar ütles, et Hillar oli meile tuulde võtnud ja nii sõitsime kuni Voorekülani neljakesi, mina seda ise ei märganudki :)
Kui maantee pealt punkti poole pöörasime ja ma nägin, et rattajälgi pole, st teised pole punktist veel välja tulnud, siis see tekitas minus sportliku võistlusindu. Hüüdsin teistele, et teised pole veel punktist tulnud, me võime isegi võita. Selle peale ütles Aivar, et ta läheb põiele ja jäi maha :)
Sõitsime Aigariga edasi ja peagi kohtusime Tiidu-Leivo-Erkkiga. Nad olid tublid, polnud eksinud ja hoidsid oma edu kenasti.
Punkti pöörava tee äärde jäi Aigar igaks juhuks ootama, et kui Aivar meile järele sõidab, et ta siis sellest teeotsast mööda ei sõidaks. Vahetult enne punkti jõudmist kohtasin Sixtenit, kes tuli punktist.
Punktis käidud ja tagasi Aigari juurde, Aivar polnud siiski edasi sõitnud, selle asemel noris teiste võistkondade käest süüa. Twister oli ise kuival, aga Sixten aitas Aivarit energiabatooniga :)
Edasi polnudki muud kui finišisse. Aivar vahepeal küll ütles, et ta tema enam edasi ei sõida ja jääb sinna maantee äärde, et korjaku me ta tagasitulles peale.
Püüdsin teda motiveerida sellega, et meid ootab ju soe saun. Ei tea kas see aitas või miski muu, aga igal juhul sõitis Aivar edasi ja peagi olime tagasi Mesikamäel, kus saime mõnusasse sooja sauna :)

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks tahaksin tänada Elot toreda ja meeldejääva seikluse eest. Aitäh!
Ja tore oli ka see, et kõik võistkonnad liikusid suht ühtlaselt, keegi ei läinud väga ette ja keegi ei jäänud väga maha.

Kommentaare ei ole: