Olime selleks võistluseks talv otsa valmistunud. Minul oli küll väike närv sees. Olin eelneval nädalal ka haige olnud, mis lisas närvilisust. Öösel enne võistlust nägin unes, et läksime võistkonnakaaslastega nii tülli, et see jäi meie viimaseks ühiseks võistluseks. Õnneks suutsime seda vältida.
Võistlus ise algas kanuuetapiga. Esimene punkt oli kanuude juurde jooks, teine punkt tõsisem valik: kas üks jookseb vasakult või paremalt ja teised aerutavad paadiga või kõik aerutavad ja kus on kokkusaamise koht, kokku erinevaid variante üle 5 - väga hea planeeringuga etapp. Meil õnnestus vist üks paremaid valikuid teha. Kanuu juures oli minu ainsaks ülesandeks päästevest kiiresti selga panna ja vasakult poolt järve punuma pista. Nii tegimegi, enne mind suutis jooksu alustada ainult Randy. Punkti piirkonda jõudis jooksjatest esimesena Marek Nõmm, aga vastavalt legendile määrasin piirkonna kõige metsasema osa (legendiks oli liikuv metsatukk) ja nii õnnestus mul esimesena punkti jõuda.
Punkti juures oli peale minu veel 3 võistkonda, aga punktist väljudes ei näinud ma enda järel kedagi - ju siis läksid tagasi joostes, mis aga seekord osutus kehvemaks variandiks. Meie variant, et liigun edasi ja aerutame kolmekesi üle järve punkti, osutus võitvaks. Kogu kanuuetapi olimegi juhtpositsioonil. Etapil 4-5 oleksime ilmselt suutnud paar minutit veel võita, kui oleksime teoks teinud oma esialgse plaani - mina jooksen ja teised aerutavad, aga otsustasime siiski viimasel hetkel ümber, et mind oodatakse ära ja liigume koos paadiga. Esiteks pidid teised 1-2 minutit niisama passima ja teiseks oleks kahekesi nii madala põhjaga järves palju kiiremini edasi liikunud. Kohati oli tõmmates tunne, et me oleme kinni ja ei liigugi edasi. Punkti 5 minnes jõudis soomlaste Multisport.fi 1 meile kannule, aga suutsime oma edu kuni kanuu lõpuni siiski hoida. Päris uhke tunne oli esimesena kanuuga maabuda. Üks pilt kah kanuust:
Järgnes jooksuetapp. Soomlased said päästevestid meist kiiremini seljast ja pistsid punuma...aga valesti. Mina ütlesin Marttile, et ma olen täiesti läbi (täiest jõust jooksulõigud ja täiest jõust kanuus tõmbamine olid oma töö teinud) ja ei suuda kaarti lugeda. Martti ütles, et ta üritab lugeda, aga korralikult ei saanud ta kaarti vaadata ja järgnesime soomlastele. Siis Martti ütles, et läheme liiga paremale ja nii oligi, umbes 30-50 sekundine kaar saigi tehtud. Punkti juures ootas meid väga karm mesilassülem, seal oli punkti peal sisuliselt külakuhi. Martti karjus, et laske A-rada läbi. Keegi karjus vastu, et mis see A-rada parem on... Kahjuks pidime ebaviisakalt ennast jõuga punktini suruma, et oma saavutatud kõrget kohta hoida...
Järgmise punkti minnes me soomlasi ei näinud, aga sellest väljudes ja elektriliini alla jõudes nägime neid. Selle pika etapi otsustasime minna elektriliini lähistel, aga kahjuks kaldusin kohati liiga vasakule sohu ja see võttis tempo alla.
11. punktis jõudsid meile Salomon ja Areal järele ning nad lõpetasid jooksu pisut enne meid.
Rattarallis oli esimeses punktis kauguse hindamise lisaülesanne. Seal õnnestus meil 10 minutit trahvi saada, pakkusime nimelt 2750 meetrit. Õnneks ei teinud mina oma suud lahti ja ei hakanud 3000 meetrit pakkuma, muidu oleksime 13 minutit istuma pidanud. Pilt sellest, kuidas me oma aega parajaks tegime:
Järgmise punkti saime kah probleemideta kätte. Aga siis see juhtus. Rattaralli kõige metsasemal teelõigul sain ma oma käiguvahetajast lahti. Olime parajasti 6. kohal ja meeleolu läks totaalselt nulli. Aga Martti hakkas kiirelt tegutsema, otsis paranduskomplekti välja ja asusime käiguvahetajat eemaldama ning ketti lühendama (Martti ei jätnud kasutamata võimalust mõni kõvem sõna öelda närvide rahustamiseks). Plaan oli teha ühendus käigule 3-5, aga kahjuks kukkus välja 3-3. See tähendab, et edaspidi suutsin ma hambad ristis vändates nii et silme ees must maksimaalselt 30,5 km/h tunnis välja pigistada. Käiguvahetaja eemaldamine ja keti lühendamine võttis ilmselt 5-10 minutit aega ja hilisem ajakadu tänu minu aeglusele selle ülekandega umbes 10 minutit ehk.
Enne rattaralli lõppu oli veel äge takistusriba läbimise ülesanne. Mulle see väga meeldis.
Rattaralli lõpu ja rulluisu alguse vahelise maa läbimiseks ei suutnud mina kaarti leida. Õnneks oskasid ees võistkonnad minna ja Martti aeg-ajalt kah ütles, et ta on kaardis, aga siis jälle ütles, et vist ei ole ja siis õnneks lõpuks ütles, et on nüüd 100% kaardis.
Siinkohal tuleks endale tuhka pähe raputada: selle 10 minutise ootamispausi ajal, mis oli kauguste hindamise juures, oleks pidanud endale täpselt selgeks tegema, millisel kaardil mis etapid kirjas on. Õnneks ei tekitanud see hooletus antud juhul ajakadu.
Järgnes lühike rulluisuetapp. Peale seda jooksuetapile.
23. punkti üritasime otse minna, aga ei sattunud panga katkestuse kohale peale ning see järsak tundus seal selline, et võimatu on lähikonnas alla minna. Seetõttu jooksime tagasi kohale, kus kaardi järgi suurem allaminekukoht on ning kusagilt sealt läksime alla.
24. läksime mööda ranna äärt. Mina olin ees jooksmisega nii ametis, et jooksin kenasti punktist mööda. Õnneks Martti märkas punkti ja kutsus mind tagasi.
25. punkti minnes õnnestus meil punkti ees olev pank paremalt kenasti ületada, suhteliselt ideaalne etapi läbimine.
26. punkti läbisime vastavalt rulluisu lõpus saadud korraldustele: tuleb liikuda pangast alla, läbi aia ei tohi minna. Läksime suunaga otse lagipähe.
Ja siis tuli, etapp 26-27, mille eest meid hetke seisuga tühistatud on. Sellest etapist täpsemalt kirjatüki lõpus.
Etapi 27-28 läbisime ideaaltrajektoori pidi ja sellega oli jooks selleks korraks lõppenud.
Edasi kuni lõpuni oli rattaorienteerumine. Sõidu ajast on minu põhiemotsioon: 3-3 ülekandega on vastik kiiresti sõita. Aga selle sees oli 3 ägedat lisaülesannet ja lahe oli etapi 35-36 alguses rattaid pangast üles tirida.
Etapi 26-27 kohta olen oma arvamuse avaldanud Xdream-i foorumis:
http://www.xdream.ee/index.php?action=arvamus&thread_id=86
Lisaks sellele on erinevate inimeste poolt kirjutatud palju kirju korraldajatele ja korraldajad on ka osaliselt vastanud.
Hetke seisuga on viimase kirja kirjutanud Aigar (kommentaar korraldajate ametlikule otsusele). Loodan, et korraldajad selle kirja põhjal meie tulemuse veel taastavad. Aga eks näis, kas sellele ka vastatakse. Toon selle Aigari kirja allpool ära. Korraldajate otsus Tõnis Ermi poolt edastatuna on rasvases kirjas ja Aigar Sireli kommentaar kaldkirjas.
***** Aigari kirja algus *****
Korraldajate selgitus võistkondade ESTO Amatöörid, Interakt.ee ja Medisoft tühistamise kohta.
Otsust oli ajendatud järgnevatest asjaoludest:
* Võistkonnad sisenesid õuealale, kus vastavalt juhendile on võistlejal keelatud liikuda.
Võistlejad ei sisenenud õuealale, kus vastavalt juhendile on võistlejail keelatud liikuda, vaid sattusid sinna tahtmatult liikudes kaardile kantud ning vahetult maastikult saadava info põhjal punkti 27. Fakt on see, et viibiti keelutsoonis (milletõttu on korraldajatel täielik õigus võistkonna sooritus tühistada), kuid fakt on ka see, et vastavalt kaardile kantud ja vahetult maastikult saadava info põhjal ei olnud võimalik mitte kuidagi sattuda antud keelutsooni (mis viitab sellele, et kas antud kohas oli kaart ebatäpne või maastik ootamatult muundunud või muu vääramatu jõu mõjul tekkinud anomaalia, millepärast satuti kordagi keelutsooni sisenemata ikkagi keelutsooni).
* Õueala oli tähistatud kaardil.
Nõus. Õueala on tõesti kaardil tähistatud.
* Otsust tehes võtsime arvesse seda, et kohtuniku selgitus rulluisutamise lõpus võis jätta ruumi mitmeti mõistmiseks.
Kindlasti ei süüdista ma rulluisutamise lõpus olnud kohtunikku, kuna arvatavasti ei kuulunud tema esmaste ülesannete hulka antud info jagamine. Juhul kui selle info jagamine siiski kuulus tema otseste kohustuste hulka, siis loomulikult me kahtleme antud kohtuniku pädevuses ning on selge, et antud situatsioon sai tekkida ainult kohtuniku süül (mistõttu meie tulemuse tühistamine ei ole õiglane). Kui antud kohtunik sai konkreetse info jagamise kohustuse alles peale oma ametipostile asumist, siis tekib järgnev küsimus: kui korraldajad teatsid juba ette, et punktis nr 26 võivad võistlejad täiesti legaalset teed pidi sattuda keelutsooni, miks siis ei võetud antud olukorra lahendamiseks midagi ette konkreetses punktis (lindiga piiramine, kohtuniku läkitamine konkreetsesse punkti, kaardil punase viirutusega sobiva tsooni tähistamine; mitte 4 punkti enne vastavat olukorda ebamäärase info edastamine kohtuniku poolt, kel ei ole konkreetsest valitsevast olukorrast vähimatki aimu). Ehk antud juhul on süüdi sellise olukorra tekkimisel korraldajate tegevusetus ning olulise info varjamine (mistõttu meie tulemuse tühistamine ei ole õiglane).
Samuti võtsime arvesse, et õuealale oli lihtne siseneda - käisin isiklikult seda kohta võistluse ajal üle vaatamas.
See on korraldajate poolne subjektiivne arvamus ning tagant järele tarkus. Kaardi järgi ei saanud võistkond sattuda mitte kuidagi õuealale ilma aeda ületamata. Kuid fakt on ka see, et kordagi ületamata aeda, leiti end ikkagi lõpuks keelutsoonist. See, kust kohast antud mõtteline aed peale reaalse aia lõppemist korraldajate meelest edasi pidi minema, on nende isiklik arvamus ning ei ole kindlasti ülim tõde, kuna minu arvamus ja tõlgendus antud situatsioonis oli erinev ning minu arvamus ei ole kaalult kindlasti mitte vähemväärtuslik, vaid võrdväärne korraldajate arvamusega. Väita, et mindi läbi aiaaugu, on puhas demagoogia, samaväärselt võiks väita, et kui meil on aed Tartus ning aed Tallinnas, siis Tartu ja Tallinna vaheline ala on üks aiaauk.
Kuna kaardipilt oli korraldajate otsuse põhiliseks punktiks, siis panen kirja veel korraldajate hinnangu kaardi kohta.
* Kaart näitas KP26 juures selgelt, et kus kohas on õueala järsakust eemal.
Jah, kuid punkti 26 ümbrus ei tekitanud probleeme. Probleeme tekitas õueala ja bastioni ühinemise kujutamine kaardil, mille kohaselt oleks saanud piki õueala, mis jäi võistkonna liikumissuunast paramale poole, ning bastioni äärt, mis jäi võistkonna liikumissuunast vasakule poole, liikudes vältida keelutsooni ning jõuda punkti 27, mis muidugi ei õnnestunud, sest leiti end ootamatult keelutsoonist.
* Kaardi järgi ei olnud järsaku alune teevalik lubatud.
See on korraldajate isiklik arvamus ning nagu nähtub antud juhtumist, on ikka kedagi, kes arvab teisiti. Seetõttu ei ole oluline, mida korraldaja arvab, vaid on oluline, et korraldaja suudaks ka võistlejad panna arvama nii nagu nemad situatsiooni näevad. Kui muudmoodi see ei õnnestu, siis selleks ongi välja mõeldud erinevad ennetusmeetmed (milleks kindlasti ei ole võistkonna saavutuse tühistmine). Ääremärkuseks võiks lisada, et liikumiseks ei ole alati vaja 10-meetrilaiuseid teid, piisab ka poolemeetrilaiusest rajakesest, mida antud mõõtkavas olev kaart ei pruugi kajastada.
* Õueala piiraval joonel KP27 suunas pole küll järsakujooni, aga o-kaartide standard lubab järsakut joonistada ka ilma langujoonteta.
Tore.
Seega kaardi järgi oli kõik mis jäi järsaku alla õueala.
See, kui järsakut joonistatakse ilma langujoonteta, ei muuda küll järsaku alust automaatselt õuealaks. Kindlasti ei usu ma seda, et õueala piirneb täpselt kultuurimälestiseks oleva bastioni servaga, mis on oma olemuselt ebapüsiv ja tehislik moodustis. Kui seda oleks tahetud korraldajate poolt eriliselt rõhutada, siis on selleks olemas eelpoolnimetatud ennetavad vahendid.
Antud juhtumi puhul oli tegu asjaga, mis oli juhendi järgi keelatud -- sellest ka tühistamine.
Meie võistkonna tulemuse võib tühistada fakti eest, et me sattusime tahtmatult keelutsooni. See, et me keelutsoonist väljasaamiseks ronisime üle aia, või oleks mitteronimise korral tagasi läinud punkti 26, ei muuda keelutsoonisviibimise fakti.
Meie võistkonna tulemuse tühistamine on ebaõiglane, kuna antud situatsioon sai tekkida meist olenemata põhjustel, kas meile jagatud ebatäpsete algandmete tõttu (nii suuline kui kirjalik info) või korraldajate tegevusetuse tõttu.
Juhendis loetletud ajatrahvid reguleerivad olukordi, kus võiskond pigem "ei saa hakkama" mingi asja sooritamisega, võtmisega, jne.
Kindlasti ei ole ma nõus mingite ajatrahvidega, sest ei ole tahtlikult teinud miskit keelatud ega ajatrahvide väärilist.
***** Aigari kirja lõpp *****
teisipäev, 29. aprill 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Lisan ka paar omapoolset komentaari.
Tegu oli kindlasti ühe huvitavama ja vaheldusrikkaima Xdreami etapiga, millel mina osalenud olen, aga nüüd kõigest järjekorras.
Kui Kaido teise punkti poole jooksu pani ronisime meie Aigariga kanuusse ja hakkasime vaikselt kokkusaamis koha poole mõlama. Mingi hetk lähenesid meile tagant härrased, kes olid vist kuskilt välja lugenud, et tuleb teiste kanuude vahel slaalomit sõita. Peale mõningast sõudmist meie vasakul küljel otsustasid nad igatahes, et proovivad kuidas tuleb välja sõit meie paremal küljel ja keerasid oma kanuu meile risti ette. Kuna meil Aigariga aega oli, siis lasime neil oma kujundid rahulikult ära joonistada ja tõmbasime vaikselt edasi. Slaalomisõitjad igaljuhul läksid edasi tutvist sobitama meist paremal olnud kanuu seltskonnaga. Kokkusaamiskoha peale 2. punkti leppisime kokku nii, et Kaido tuleb järve läänekaldale välja sellesse kohta, kus rada järveni tuleb ja meie Aigariga tuleme kanuuga kalda äärde peale lahesoppi. Kui antud kohtades kumbki meist üksteist ei oota, siis pidime üksteisele vastu liikuma. Kui jõudsime Aigariga peaaegu rajani kuulsime Kaido hõikamist, kes joostes meile lähenes. Sõudsime kiirelt kaldale ja võtsime kerge supluse teinud Kaido peale ja liikusime edasi 3. punkti poole. Oma suureks üllatuseks ei näinud me enda ees ainsatki kanuud, mis meie ees selle punkti poole liiguks. Kanuu viimaste punktidega lähenes meiele jõudsalt Multisport.fi 1 aga kanuus nad meist mööda ei saanud ja kanuu etapi lõpetasime esimestena.
Jookus tegime paar väikest kaart, aga ei midagi väga hullu. Aigar kommenteeris hiljem, et tema arust see küll normaalne tempo polnud, millega jooksu osa läbitud sai. Õnneks püsis ta meil ikka sabas ja jooksu lõpptasime 4. kohal. Meist ees olid Multisport.fi, Salomon, Areal ja vahetult taga Kiirrong.
Kauguste hindamises lajatati meile 10 minutit trahvi, mida kasutasime edsise raja planeerimiseks.
Kui Kaido ratta käiguvahetajat eemaldasime ja ketti lühendasime, siis möödus meist päris mitu tiimi. Seda tegevust saatsid muidugi minu poolt igasugu karvased sõnad, mille peale mööduvast VAUDE Teamist keegi hõikkas meile, et "Ei anna alla". Kett sai küll pisut pikk, aga vähemalt saime edasi liikuda.
Takistusraja lisaülesandes ajas Kaido igaljuhul Aigari ja minu naerama sellega, kui hoiatas roomamise koha peal kellegi süljeläraka eest, mis oli seal tunnelist väljumise koha peal. On ikka mees küll. Ise roomab silmagi pilgutamata kaelani mudas aga samas muretseb mingi süljeläraka pärast :-)
Rulli läbiseime kolmese rongina hoides kinni üksteise seljakottidest. Aigar arvas pärast, et rulli oleks võinud rohkemgi olla, sest talle päris meeldis viimase mehena rongis olla.
Jooksuetapil jõudsid ühe kavala pangast laskumise koha leidnud ESTO Amatöörid meile järele ja suurema osa etapist läbisime koos või siis nägemisulatuses. Rannas vedeles mingi koha peal üks üksik toss, mille peale Tiit hõikas ees liikunud Kaidole, et ta tempot maha võtaks ja kontrolliks, kas tal jalanõud ikka alles on. Kaidol olid mõlemad jalatsid alles ja tempot ta ka maha ei võtnud vaid põrutas hoopis punktist 24 natuke mööda. Õnneks saime ta õigel aja ikka pidama :-) Seda, mis toimus jooksuetapi lõpuosas ja mille eest meie tulemus tühistati juba Kaido kirjutas.
Peale väikest rattaotsa järgnes väga lahe tornist laskumise lisaülesanne. Torni tippu ronides õnnestus mul selg väga valusalt redeli turvapiirdesse ära lüüa ja taas kostus minu suust igasugu karvaseid sõnu. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et siin oleks kolmas mees, kes ülesannet ei sooritanud, võinud ju Kaido ratta ketist veel ühe ülearuse lüli eemaldada, aga kahjuks ei tulnud me keegi sellel hetkel selle peale.
Järgnevad rattaetapid sõitsime nii, et seal kus vähegi võimalik sõitsin mina käsi Aigari seljal ja Kaido oli meie tuules. Pärast kaebas Aigar muidugi teistele, et ta polevat üldse rahulikult sõita saanud, sest mina olla teda pidevalt käperdanud.
Kivitorn sai meil nii hästi laotud, et kui mõõtja kutsusime ja meil üks kivi juurde kästi panna, siis tuli meil kõigepealt 3-4 kivi uuesti mah võtta, sest muidu ähvardanuks meie torni varisemine :-)
Hiljem selgus veel tõsiasi, et kuigi noorena olen korduvalt kirve viskamist proovinud, siis see tahab ikka natuke harjutamist ja meelde tuletamist.
Finishisse jõudsime lõpuks 13. ajaga, mis oli meie arvates päris hea tulemus arvestades rajal toimunut. See, et meie tulemus hiljem tühistati tegi meele küll mõruks, aga vähemalt saime teada, et oleme võimelised võistlema esikümne kohtade eest. Rada oli igaljuhul väga lahe ja vaheldusrikas.
Lõpptulemustest hoolimata olite ikka väga kõvad. 1-2 KP vahel, kus kanuud kaldal rivis nagu silgud jooksjaid ootamas, oli Medisofti pikast edust paljudel üllatusest silmad suured (endal ka, pisut).
Pealegi usun, et öine etapp toob teie trumbid veelgi rohkem esile.
Mis puutub minusse, siis talvised rattatreeningud 10cm lumes on väga hästi mõjunud:) Sõitsime umbes 20 rattaaja, aga tunne oli selline, et kasutan 80% võimsusest, kuigi enamuse aja lükkasin tuul lahti (ühel liikmel olid lõpus krambid).
Kui nii edasi panete, siis olete varsti esikuues. Kanuu väga vinge, ratas vaatamata jamale ja natuke ebaühtlasele tiimile ka väga hea, Kaido navigeerimisoskus ja kiired otsused olid muljetavaldavad.
See Madis oli tegelikult eduardP
Postita kommentaar