Kadri luges kaarti,
Rain teatas legendilehtedelt punktide kirjeldusi ning etappide sulgemisaegu,
Aigar vaatas kellalt palju kuskil aega kulutada võime.
1. Tempokas jalutamine 10:00:00 - 11:24:31.
Plaan 33-31-32-34-36-37-38-35-101. Mõeldud, tehtud.
Vajadusel olime valmis ära jätma punktid 38 ja 35.
Tempokas jalutamine kujunes meil alguse massihüsteerias kergeks sörgiks. Punkti 32 minekul sai meile selgeks, et lõikamistele üle põldude tasuks eelistada väikesi ringiminekuid. Punkti 37 lähistel sattusime fotograafide küüsi, mistõttu pidime imiteerima jooksuliigutusi. Punkti 38 ümbruses laiunud vetevälu teavitas, et jalgsietappidel tuleb kõvasti vees sumbata ning läti kraavid on kohe ikka kraavid.
2. Ratas 11:34:17 - 14:49:38.
Plaan 39-40-41-45-44-43-102. Välistasime 42.
Punktis 45 toimus väike piknik ning taaskohtumine teiste eesti tiimidega, mis kulmineerus järjekordse fotosessiooniga, kus me järjekordselt näitasime oma parimaid sportlike poose. Punktis 44 oli meil tund lõpuni aega, kuid võtsime vastu üksmeelse otsuse, et käime ikka 43 ära, mistõttu pidime jalad kõhu alt välja võtma ja pisut kiiremini liikuma.
3. Jalutamine läti stiilis orienteerumiskaardiga 14:55:00 - 17:21:28.
Plaan 49-46-47-48-50-103. Välistasime 52 ja 51.Tegelikult jäi võtmata ka 48, 50.
Hakkasime liikuma esimese punkti poole ja tegelesime agaralt kehakinnitamisega, kui meie navigaator äkki elektriliini all küsis, et kus me kaardil asuma peaksime. Vaatasime o-kaarti mõõdus 1:25 000 - no ei ole sellist kohta, vaatasime rattakaarti mõõdus 1:100 000 ja elektriliin täiesti olemas. Suund enam-vähem õigeks, läbi soo kraavi äärde ja piki seda punkti poole. 2 cm enne järgmist punkti keeras Kadri vasakule, Rain paremale ja mina läksin otse. Kui me olime oma asjatoimetused ära teinud ja jälle sama targalt kokku saanud, lasi Rain oma terase pilgu korra silmapiiri poole ja avastas, et punkt on hoopis seal. 47 minekul jälle soo ja kraavide ületused, et leida punkt, mis tõesti oli "middle of field". 47 punktis oli meil umbes tund lõpuni aega ning kuigi olime eelmised punktid kobamisi kättesaanud, olime siiski veendunud, et 48 ja 50 on täiseti reaalsed võtta (suht lüheldane vahemaa + mööda sihti liikumine). Aga meid ootas ees meeletu vesi ja hulk kraave, ning kui me ükskord võsastuvale raiesmikule jõudsime ja risti-rästi jooksvaid kraave nägime, siis ... Siis me lihtsalt vaatasime üksteisele sügavalt silma, naeratasime ja läksime lihtsalt edasi. Leidsime sihi, inspekteerisime sihi taga oleva männinoorendiku kvaliteeti ning sellega rahul olnud, liikusime tagasi finišisse.
4. Ratas, mis tegelikult pidi lõppema matkamisega ratas käe kõrval 17:39:18 - 19:11:21.
Plaan 53-54-104. Unustasime võtta 104 ja peidetud punkti 96.
Enne neljandale etapile minekut toimus järjekordne eesti tiimide korraline kogunemine, kus vahetati mujeid ning tegeleti mittekohustusliku varustuse ümbertöötlemisega. Meie tiim lahkus vahetusalast viimasena ning kuna seal jõepervel oli suht jahe, siis alustasime etappi ratas käe kõrval väikesid jooksusamme tehes. Sellises rividrilli stiilis (kord ratta seljas, kord ratta kõrval) kulgeski kogu meie etapp. Punkti 54 jõudsime juba pimedas. Kuna rattakaardil said punktid otsa ning järgmine punkt oli seal punase punktiiri otsas 55, siis lugesime antud etapi edukalt lõppenuks. Läksime veskivaremetesse tuulevarju ja vaatasime, mida me 5. etapiga peale hakkame, sest idee järgi pidime me nüüd lahku minema (1 keskusesse, 2 edasi).
5. Matkamine koos rattaga, ratas ja mobiilorienteerumine 19:11:21 - 22:14:48.
Plaan 55-58-105. Välistasime peidetud punkti 97 ja punktid 56 ning 57. Loobusime mobiilorienteerumisest 59, 60.
Kuna Kadri tahtis kangesti metsikuid hobuseid näha, siis otsutasime, et läbime romantilise loodusraja kolmekesi, ning vastavalt, kuidas meil aega jääb, võtame mõned rattapunktid ja läheme pisut varem võistluskeskusesse, et seal mõnuleda enne järgmisele etapile minekut.
Seega võtsime ette 5. etapi legendi, loodusraja kaunikujulise kaardi ning vaatasime klappivust rattakaardilt. Lugesime legendi (liikuda mööda punast rada läände) ja vaatasime kaarti (punane rada läks algul lõunasse ja siis keeras läänede vältides täielikult metsikute hobuste aedikut, sinine rada läks kohe läände) ja ainus mõte oli, et lätlased on värvipimedad. (Tegelikult oli 4. etapi legendis kenasti ära öeldud, et tuleb liikuda mööda sinist rada sinise ja punase raja ristumiseni, kus asub punkt 104 ja sealt edasi mööda punast rada 55.)
Mis seal siis ikka. Lähme mööda punast rada majast vasakult mööda, ühtegi jälge meie ees ei lähe, ümber ringi on suur lage heinamaa. Meie ees, kuhu peaksime minema, ei ole mitte ühtegi tulukest, küll aga on meist paremal, lääne pool, näha nii punaseid vilkuvaid kui ka valgeid tulukesi. Seisame maja taga välul ja mõtleme, mida teha, kui maja poolt tuleb meie suunas kaks masajat meest. Teades seiklusspordi üritustelt eesti tüüpilisi maaomanike, ennetame konflikti ning ajame nad oma inglise keelse jutuga segadusse, mispeale üks neid hakkab hirmsasti kätege vehkima ja meile tundmatuid häälikuühendeid kasutades, püüab meid suunata liikuvate tulukeste suunas. Aktsepteerime tarka nõuannet ja asume teele. Leiame aia, kraavi ning aia sees ilusa ühtlase mudamülka, mida mööda edasi liigume. Meie suunas liikuvaid valgeid tulukesi vaadates, arutleme, et mis küll nendel lätlastel viga on, et nad tagasi tulevad. Kuid oh seda üllatust, kui selgub, et tegemist ei olegi lätlastega, vaid hoopis kahe eesti tiimiga. Kaido selgitab meile koheselt oma sõjaplaani, kuid kuna me nii sõjakad ei ole, siis lähme ringi mööda teed 55 ning nautides maksimaalselt asfaldil sõitu külastame ka 58.
Võistluskeskuses tegime tunniajase pausi. Jõime kohvi, sõime hapukurki ning saiu vaarikamoosiga. Kuivatasime riideid ja tundsime end üldiselt hästi. Vahepeal käis Maret Vaher meiega jutustamas ja asjalikku nõu andmas, mida meie Rainiga ehteestlasliku eneseteadvusega siis täielikult ignoreerisime, kuigi umbes pool tundi hiljem võtsime siiski märjad tossud ja sokid jalast ning lasime jalgadel end vabalt tunda. Võtsime järgmise etapi stardi pisut varem ära ja saime tegelikult kuskil poolest teele.
6. Ratas 23:16:02 - 00:20:52.
Plaan 61-106.
Vahepeal oli külm pehmetele kruusateedele kõvakatte peale teinud ja öise rattasõidu kiirused olid võrreldes hommikustega hoopis teisest mastist. Lisaks siras kuu Udzenu järve kohal ning metskitsede hordid kappasid selle kallastel.
7. Jalutamine läti stiilis orienteerumiskaardiga 00:22:19 - 01:31:32.
Plaan 68-66-64-107. Välistasime punktid 62, 63, 65 ja 67.
Tegime traditsioonilise kolmepunktiringi ning mõtisklesime, et lätlased peaksid olema maailma parimad orienteerujad, kui nad suvalise paberinutsaku järgi suvalisel maastikul kõik punktid suudavad üles leida.
8. Ratas 01:33:26 - 02:43:27.
Plaan 69-70-108.
Toimus rattaralli mööda külmunud kruusateid, kusjuures mõlemas punktis kasseeris võistkond "OKZK" meie käest sisse "kaks krooni".
Järgnes kohustuslik paus kuni kella kuueni. Leppisime kokku, et stardime järgmisele etapile pool tundi hiljem kui ette nähtud, sest me ei viitsinud suuri prožektorlampe kaasa vedada ning lootisme, et sel ajal on juba päike tõusmas, mistõttu võime rattaetapi ka ledidega läbida. Tegelikult aeti meid veerand kuus üles ja nii me seal siis kuulasime muusikat ning uimerdasime niisama ringi, et aega parajaks teha.
9. Ratas 06:00:00 - 07:25:45.
Plaan 71-110.
Teed olid küll külmund ja tempo norm, kuid mind hakkas poolel teel uni vaevama.
10. Jalutamine orienteerumiskaardiga 07:25:58 - 09:52:54.
Plaan 87-85-80-82-84-111. Välistasime punktid 81, 83, 86, 88, 90, 91 ja 92.
Jõudsime kohale umbes tunniga, seega varusime tagasisõiduks aega poolteist tundi, sest päevapeale lähevad teed pehmemaks. Samuti mõtlesime loobuda kõigist viimase etapi rattapunktidest. Kuna jalutades oli meie tempo suht madal, siis oli mul tõsiseid raskuseid silmade lahti hoidmisega. Esimesse punkti jõudsime ok, kuid teises punktis vaadati mind võistkonnakaaslaste poolt juba imelikult. Kolmandas punktis ma ei pidanud enam tahtejõuga vastu ning küsisin Rainilt kofeiinitablette, mis, vastu minu ootusi, omasid täiesti positiivset mõju minu uneriigist väljutamisel. Eelviimases soopunktis leidsime, et meil on aega kõvasti üle ning jalutasime soosoleval loodusrajal, imetlesime järvevaadet ning harisime end infotahvlite abi. Etapi lõpus piirasid meid taaskord meediaesindajad, uuriti läbitud teekonna kohta ning teostati kohustuslik fotojäädvustus.
11. Ratas 09:53:08 - 11:32:13.
Plaan 73-74-100. Välistasime punkti 72.
Kuna me olime ennast ületanud, siis otsustasime, et võtame rattas kaks tagasiteele jäävat punkti.
Võistluskeskuses ootas meid veel:
- pesemine külma veega;
- kolmekäiguline lõuna, mille võrdset ei ole veel pakutud ühelgi seiklusspordi üritusel, kus oleme käinud;
- preemiaks seekord siis Maasika Fizz ja Aleksander.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar