Koht: Sulbi-Varetepalu
Rajameister: Aivar
Rada: jalgsiorienteerumine linnulennult 7 km, rattaorienteerumine linnulennult ~30 km
Formaat: päevane
Osalejad: Kadri, Aigar, Maret, Martti, Kristjan, Kaido
Treeningu tulemused
Andmed Martti pulsikellast:
Läbitud distants: 52,65 km
Rattaga: 42,31 km
Joostes: 10,34 km
Keskmine pulss: 142
Max pulss: 161
Energia kulu: 3151 kcal
Ratta kaart:
Jooksu kaart:
1 kommentaar:
Suured tänud Aivarile suurepärase treeninglaagri eest.
* kaks parajalt pikka treeningut
* hästi ettevalmistatud kaardid
* soe saun
* täistoitlustus
* väga lahke ja rõõmsameelne pererahvas
* magamine sviidis
* rattapesu võimalus
Väga raske on sellise tasemega treeninglaagrit järele teha.
Öise treeningu muljetest noppeid.
* Äge mädasoo ületus kolmandasse punkti minekul (kuigi paremalt mööda teed oli vist kiirem).
* Viienda punkti lähistele jõudes kohtasime seal vendasid Arturit ja Eduardi, Ütlesin seal siis: "Viies on päris karm punkt". Eduard vastu: "Meie jaoks on see juba 20 minutit päris karm punkt". Seal viiendas said kolm võistkonda kokku ja nii oli see mõne erandiga mõnes punktis kuni lõpuni.
* Viiendast kuuendasse minekul, kui olime Rainiga võsast tee peale jõudnud, jooksid vennad täiel kiirusel 180 kraadi vales suunas. Näitasin Rainile kaardil, mis toimub, Rain arvas, et äkki nad nii ei tulegi metsast välja. Aga kui me kuuendasse tee pealt keerasime, siis paistsid kaugemalt juba vendade tuled.
* Edasi oli pidevalt nii, et vennad läksid eest ära, aga enamuses punktides olime jälle koos.
* Peale treeningut kommenteeris Artur: "Igasugune sportimisisu kaob nii ära. Peaks nagu teistest füüsiliselt üle olema ja saamegi eest ära, aga siis ei saa punkti kätte."
* Kümnendasse punkti minekul sõitis Maret Aigaril pisut eest ära, siis aeglustas ja ootas järele. Kui Aigar järele jõudis, siis küsis: "Kas juhtus midagi?". Tegelikult oli Aigar lihtsalt väsinud (Aigar kommenteeris, et seekord polnud lihtsalt tema päev, millegipärast lihtsalt ei jõudnud). Aga see "Kas juhtus midagi?" sai treeninglaagri põhikilluks.
Päevase treeningu muljetest noppeid.
* Mina olin ühes võstkonnas Kristjaniga, kelle ratas oli ilma käiguvahetajata ja kasutada käigud 3-5, 3-6 ning 3-7. Minu jaks tähendas see pidevat 30 km/h liikumist ja siis mõningaid keti peale panemise pause - hea intervalltreening.
* See kõrge kiirus põhjustas minu poolt 5 minutise vea 2. KP-ga, ma ei tulnud toime jõekäärude loendamisega, otsisime punkti üks käär enne õiget kohta.
* 4. KP oli paras pähkel, punkt oli mäe tipus, aga kaardil mittekajastunud teed ning alamtipud põhjustasid meile Kristjaniga 15 minutilise vea. Minu arvates oli vea peapõhjus olematu tempovahetus. Kristjan liikus ees rattaga täiel kiirusel ja siis ratas puu ääre ja täiel kiirusel punkti otsima. Kui oleks 30 sekundit rahulikult uurinud, kuidas punkti võtta, oleks võitnud 15 minutit. Samas tipupunkti võtmisel ei taha ju niisama kaardi lugemisele aega raisata...
* Maret ja Martti liikusid esimestena ning seitsmendasse minnes tuli neil istukil üle palgi ennast üle jõe vinnata ning joostes punktis ära käia. Kui meie sinna jõudsime, oli kohalik talunik betoonpostist silla valmis ehitanud ning saime koos ratastega üle ning käisime ratastega punktis ära.
* Jooksus tekkis hasart: olime rattas 15 minutisele stardivahele Mareti-Marttiga juurde kaotanud 26 minutit, kuid kui järjest minuteid tagasi võtsime, siis tekkis lootus kaotatu tagasi teha. Jooksuga suutsimegi 25 minutit tagasi võtta, vahe seega 1 minutit ainult. Rattaga 15.-sse minnes võtsime teadlikult teise valiku, kui Martti ja Maret olid teinud (kuigi esialgu plaanisime sama valiku teha), seda võimaldas teedel olnud lumi, mille järgi oli näha, kes millist teedi pidi sõitnud oli. Aga 15. juures ei suutnud ma pead selgena hoida, jõudsime punkti objektile orvandisse. Pärast selgus, et olime punktist 10 meetri kaugusel olnud. Aga kuna punkti pool tundus juba soo olevat, mis ka kaardil kirjas oli, siis liikusime vastassuunas. Kauguse järgi teest poleks tohtinud selles suunas liikuda, aga kahjuks seda siiski tegin, kuna sealpool tundus orvand jätkuvat. Edasi otsisime mitme minuti jooksul kõik ümbruses asuvad lohud ja orvandid läbi. Lõpuks tulime esialgsesse kohta tagasi ja siis panin ka tähist tähele... Sellega olid lootused Marttile-Maretile järele jõuda lõplikult luhtunud.
* Finishikoht oli märgitud stardikohast 50-100 meetri kaugusele. Selle asemel, et Aivarilt küsima minna, mis värk on, tahtsin punkti üles leida, rääkisin veel Kristjanile, et ma ei taha disklahvi saada. Nii seal siis sai otsitud metsatukkadest, põlenud majast, uusehitisest, vaadatud kaskede latvadesse, aga mida polnud, oli punkt. Igal juhul sain kenasti kunstipäraselt takjatega kokku. Lõpuks olin nõus punkti otsimise lõpetama ja Aivari käest küsima minema, siis selguski, et seda finishipunkti polnud. Kuna legendis seda punkti polnud, siis oleks pidanud kohe see 50 meetrit edasi sõitma ja Aivarilt asja uurima :)
Kokkuvõttes tahaksin veelkord tänada Aivarit väga laheda nädalavahetuse eest.
Postita kommentaar