Maratonsport XT-Kevadseiklus

Seiklusspordi hooajaks plaane tehes võtsin üheks eesmärgiks hästi esineda XT-seikluse sarjas, mida korraldab www.xtsport.ee. Hooaja põhivõistlusteks pean EXTAR 48h ja Eesti Karikavõistlust, aga antud sari on minu jaoks tähtsuselt järgmisel kohal.
Martti oli nõus kampa lööma ja nii panimegi võistkonna hooajaks kirja.
Ettevalmistus oli läinud nii ja naa, 2010. aasta lõpp läks üsna vähese trenniga, 2011. aasta tulekuga suutsin leida rohem aega treeninguteks ja veebruari lõpust märtsi lõpuni tuli igal nädalavahetusel pikk treening või võistlus:

• WAR 21 tundi
• Haanja Maraton 3,5 tundi
• Talveseiklus 8 tundi
• Haanja 100 suuska 6 tundi
• pikk suustrenn 100 km 9 tundi

Peale seda 2 nädalavahetust vaiksemalt, nö puhkamine.

Ja nii jõudiski kätte esimene minu jaoks oluline võistlus sellel hooajal.
Enne starti küsiti, et mis eesmärkidega läheme. Vastasin, et tahaks võidu peale minna, aga vorm väga hea pole.
Ette rutates olgu öeldud, et saime 2. koha. See oli ka täielik maksimumtulemus, sest võitja Team Nike vastu polnud meil midagi teha...vahe oli väga suur.

Jooks

Alustuseks oli kohe lisaülesanne: jooksukaardile tuli kanda või kleepida 5 kontrollpunkti, mis olid 1x1 cm kleepekate peale.
Nagu tihti juhtub, ei suutnud me ka seekord kõige efektiivsemat varianti lisaülesandes ära taibata. Nimelt anti kätte korraga nii jooksu kui ka rattakaardid ja rattakaardil oli neist 5-st punktist 4 olemas, seega oleks 4 punkti sisuliselt paarikümne sekundiga peale kantud saanud. Selle asemel otsisime kaardilt kõik need 5 fragmenti üles ja kandsime nii punktid jooksukaardile.
1:0 rajameistrile. Punktide pealekandmine võis võtta ehk suurusjärk 5 minutit. Rattakaardilt punktide pealekandmisega oleks ehk ca 3 minutit kokku hoidnud. Sellele rattakaardilt jooksukaardile punktide kandmise ideele tulin alles poolel teel esimesse jooksupunkti.
Jooksukaart oli järgmine, seal on näha ka meie teekond:


Muljeid jooksurajalt.

• Alguses oli tore tempoka sammuga joosta ja punktides 55 ning 36 esimene punktide elluärataja olla.
• Peale punkti 20 võttis võitjavõistkond Team Nike ka punkti 45, see oli hea idee, huvitav miks me ise selle peale ei tulnud, võib-olla sellepärast, et mul oli esialgu idee minna mööda sooteed 36-39, aga Martti soovil võtsime siiski ka 20 ära ja 45 peale me kumbki üldse ei taibanudki mõelda.
• Punktis 53 oli segadus, hakkasime juba punkti 25 poole minema, aga siis taipasin legendist uurida, kus on lisaülesanne ja kui märkasin, et see on punktis 34, siis oli minu jaoks selge, et peame ka 34 (mis tegelikult annab 3+3=6 punkti) ja 27 ära võtma. Martti polnud sellest 34 minekust üldsegi vaimustatud, aga suutsin ta siiski ümber veenda. Aga kahjuks ei suutnud me tee peale tagasi jõuda ja nii rassisime selle etapi esimese poole tee kõrval metsas, kohati suures lumes, kohati rägastikus. Ajaline kaotus sellel etapil ehk nii suurusjärk 5 minutit.
• Lisaülesanne punktis 34 oli: ühel võistkonnaliikmel seoti silmad kinni ja teine liiga juhendas, kuidas punkti jõuda. Meil käis Martti punkte toomas ja mina juhendasin. Punktide läbimine käis kiirelt.
• Peale punkti 49 oleksin mina juba 41 läinud ja 26 vahele jätnud (2 punkti tundus mulle nö "prügi" olevat, mille võtmiseks ei tasu kaarekest teha), aga Martti eestvedamisel käisime ikka ka 26 ära, see oli õige otsus.
• 41 juures tuli viga. Kõik tundus lihtne olevat. Jooksin perve peale ja liikusin selle äärt pidi, aga punkti ei näinud, siis tagasi tee peale ja siis kõrgemalt joosin perve läbi, siis uuesti tee peale ja siis kaugemale jõeäärset perve pidi punkti otsima, aga ei leidnud. Lõpuks Martti hõikas mind punkti, ta ütles, et sama punkt oli ka 48h võistlusel olnud ja oli pahane, et kuidas ma seda küll kohe ei leidnud. Martti GPS järgi vaatas, et seal oli meil viga ca 5 minutit.
• Kui olime punktis 33, siis otsustasime esialgu plaanis olnud 24 ja 48 võtmata jätta, sest kell käis armutult. Team Nike jõudis ka need võtta ja nii saidki nad meist jooksus 10 punkti rohkem.
  
• Punkti 42 minekul kaldusin korra suunast, kusjuures halvas kohas, nimelt hakkasin seal piki jõeäärset sood minema, jalad vee sees, õnneks Martti korrigeeris ja nii saime varsti kuivale maale. Aga jalad olid peale seda üsna ära külmunud.
• Punktide 23 ja 31 vahel oli väike järveke, peale sealt läbiminekut olid jalad järgmised 10 minutit täiesti tundetud.
• Punkti 40 minekul tuli ületada jõgi, õnneks leidus üle jõe langenud puu, kus sai akrobaati mängides suht kuivalt üle.
• Vahetusalas oli lisaülesanne: määrata kaugus eemal sihi peal paistva punktini, 20 meetri täpsusega. Mina üritasin kaardi järgi arvata, kus punkt on ja pakkusin peale mõõtmist kauguseks 300 meetrit, Martti ütles, et tema pakub vähem (pärast ütles, et arvas algselt 200 meetrit), panime 280 meetrit. Õige vastus 177 meetrit. Kui oleks kasutanud loogikat, et tavaliselt antakse eksimusvõimalus 10% piires, siis oleks peaaegu õige vastuseni jõudnud seda loogikat kasutades...
  

Ratas

Rattakaart oli järgmine, seal ka meie teekond peal:


Muljeid rattarajalt.

• Mina arvasin, et peaks tegema umbes sellise ringi: 29-25-49-57-33-24-48-51-43-50-30-44-22-34-39-36-55-47, jättes vajadusel lõpus ajahädas punkte võtmata.
• Martti arvas, et lõik lõunas 51-43 kandis on kindlasti väga porine ja sinna me ei lähe, olin sellega nõus ja see osutus õigeks otsuseks.
• Punkti 48 oli kaval, kivi taga peidus, läksime sealt juba mööda, aga õnneks vaatasin korra tagasi ja nägin punkti ära, seega jäi orbiidil käimata.
• Punktis 57 käisin mina joostes ära. Jooksin tugeva tempoga, vist liiga tugeva tempoga, sest peale seda olin suht kutu.
• Punkti 49 lõikasime vahetult enne punkti üle lageda, kusjuures kogu lage oli normaalselt sõidetav, võitsime ehk 1-2 minutit.
• 25-39 sõitsime põhjast mööda kruusateed - see oli väga sopane, Martti arvas, et võrreldes lõunast asfaldivariandiga kaotasime ehk 1-2 minutit.
• 34 sõitsime lõpus üle põllu, sai normaalselt sõita.
• Punkti 22 juures toimus meil tõsine dialoog, mis edasi. Mina tahtsin ka 44 minna, Martti ei tahtnud, tahtis otse 35 minna. Lõpuks Martti ütles, et ah, otsusta siis ise. Ütlesin siis, et meil pole ju punkte võtta enam eriti, peame sinna 44 minema. Ja siis Martti hakkas suht vihaselt selle 44 poole liikuma. Kui olime teeristis enne 44, kust väike metsateeke vasakule läheb, siis tahtsin sealt minna. Martti aga ütles mulle kurjalt: me ei lähe seda teed pidi, sõidame edasi ja lähed käid siit tee pealt joostes ära. Seda kuulis üks teine võistkond ja seal tekitas see elevust: kohe leiti ka sealt võistkonnast "ohver", kellel öeldi humoorikalt - nii, sina lähed käid joostes ära.
• Aga kuna see tee osutus tõeliseks sopaauguks, siis võtsime 100 meetri pärast rattad selga ja läksime läbi kraavi põlvini vees ja läbi metsa ikkagi selle väiksema tee peale, seal sai palju paremini sõita ja peagi saime ka selle palju vaidlusi tekitanud 44 kätte.
• Punktist 44 suurema tee peale minnes kadus kaardil kujutatud tee mingi hetk ära ja siis vahepeal tassisime ratast läbi metsa.
• Punkti 46 saime ideaalse teevalikuga hakkama. Martti kõhutunne ütles, et see on kõige parem tee, kust me läksime ja nii oligi. Otsetee, millest me lõpulõigu sõitsime, oli tunduvalt kehvemas seisus.
  
• Punkti 47 sõites tuli meile üksinda rattaga Karli vastu ja mõne aja pärast joostes Tõnu. Tõnu on nii heas vormis, et nii tugevalt vajutas rattas pedaali, et see murdus ära...
• Mina olin üsna kutu, niiet Martti käis võttis ise 47 ja 55 ära. 55 oleks ehk pisut võitu saanud järgmise taktikaga (võib-olla joosta oleksin suutnud siiski): mina jooksen mööda kraavi, mis jääb punktist itta, Martti sõidab minu ja oma rattaga punktist põhja, mina üritan umbes sama ajaga punkti ja üles Martti juurde jõuda.
• 55-st tagasi tulles lugesime järgijäänud minuteid ja üsna pea oli selge, et 36 pole mingit varianti aja sees võtta ning nii sõitsime otse finišisse.
• Team Nike käis rattaga ka seal porimülgastikus 51-43 ära, sellega ilmselt hävisid, aga said siiski 2 punkti rattas meist rohkem, samas alustasid nad ratast ka 10 minutit meist varem

Kokkuvõttes olen rahul, et minu jaoks olulisel võistlusel suutsime saavutada kõrge 2. koha.
Tulemused www.xtsport.ee lehel.