Koht: Taikse
Rajameister: Kristjan Trossmann
Osalejad: Kaido Hallik, Martti Mikk, Aigar Sirel, Kadri Limberg, Kristjan Karabelnik, Aivar Jõgiaas, Priit Poopuu, Argo Loo, Indrek Juhanson
Rada linnulennult: 16 km ratast + 6,5 km jooksu + 23 km ratast
Treening algas kohe lisaülesandega. Selleks oli penaltite löömine 11 meetri kauguselt saalihoki väravasse. Väravas seisis Arne. Mina olin esimene startija. Esialgu öeldi, et on vaja 2 väravat saada, aga minu esimesi lööke nähes tehti reegel kiiresti ümber, et piisab, kui 1 kord väravasse saab. Ei tea, kas lõin ma nii kehvasti või oli Arne väravas väga tubli. Igal juhul läks mul suhteliselt hästi, umbes 2-3 minutise löökideseeria järel oli pall väravas. Hiljem räägiti, et Kadri olevat väga kiiresti värava löönud ja Priit ei saanudki palli väravasse.
Teisena lõi Aivar penalteid ja ta otsustas koos minuga rajale minna. Kui Aivaril pall väravas, olid mul kaardid parajasti ära sätitud. Esimesed 3 punkti olid lihtsamad. Teise punkti sai ilmselt siiski vale valik tehtud, sõites mööda raudtee äärt, tee oli seal rohtu kasvanud.
Neljandasse minekul tuli seiklussportlastele kohaselt ka ratast tassida, lisaks oli metsa vahel tee asendunud ojaga.
Viiendat-kuuendat punkti oleks pidanud kompleksselt vaatama (need olid erinevatel kaartidel), siis tekkis mitmeid erinevaid variante. Õnneks ilmselt saime 5 ja 6 etapi eraldi vaatamisega siiski kah üsna optimaalse teevaliku (etapi kuuendasse läbisime mööda elektriliini ratast tassides, jalad kohati põlvini vees). Aga siit siiski tarkusetera, mida seikluses unustada ei tohi: vaata rada kompleksselt, ei piisa, kui jälgid ainult käsilolevat etappi.
Edasi mööda asfalti jooksu algusse, Aivar tegi ees sellist tempot, et mul oli suuri raskusi järel püsimisega (sama oli ka eelnevatel etappidel paremate teeoludega, kehvemate teeoludega sõitsime võrdselt).
Jooks oli Saunametsa kaardiga, kust suur osa infot oli kustutatud. Ühtegi teed-sihti näiteks polnud kaardil. Samas olid sihid kohati siiski aimatavad, kuna sirged valged jutid ei saanud muu olla, kui sihid ja nii õnnestuski meil 2/3 rajast sisuliselt teejooksu teha. Läbi metsa mindud etappidest osasid oli pärast hea kaardilt vaadata...mõnel juhul läks tee sisuliselt punktist punkti, aga meie rassisime läbi metsa :) Igal juhul oli põnev ja pidi oskuslikult kaardil olevaid infonoppeid ära kasutama.
Maastik oli üsna märg ja peale jooksu olid jalad läbimärjad, lisaks tuli vahepeal vihma-rahe segu taevast - parim ilm seiklussportlase vaimu karastamiseks :)
Punktides kirjutas aegu Aivar ja mainimist vajab Aivari isiku kahestumine: kui jooksma minnes olime "Kaido ja Aivar", siis jooksu lõpetades olime juba "Kaido ja Martti" :)
Edasi järgnes uuesti ratas, oli Eesti baaskaart, millel juhiseks 3 sõna: "tipud alates 67m".
Esialgu sain 7 tippu. Aga ühes kohas oli üks küngas 70 m joonega ümbritsetud. Küsisin Kristjanilt, kas see kah tuleb võtta. Kristjan vastas lakooniliselt: RTFM.
Kristjanilt oli see tippude idee väga lahe. Esiteks oli põnevust, et kas ikka leidsin kõik tipud ja teiseks sai maksimaalselt mäesõitu harjutada ning kõrgetelt kohtadelt Türi ümbrusele pilke heita.
Elu tegid raskemaks kohatine tugev vastutuul ja hoovihma hood ning porised mäest laskumised, kus mul korra ka kukkuda õnnestus.
Esialgu arvasin, et seda 70 m joonega ümbritsetud küngast ei võta, aga kuna see jäi tee äärde ja lisaks jõudsin otsusele, et kui on üle 70 m joon, siis on seal kusagil ju ka tipp, siis läksime ka seda tippu otsima. Tipp oli täitsa olemas, aga punkti polnud. Helistasin Kristjanile. Kristjan siis ütles, et see pole tipp, see on platoo. Ja nii jätkasime oma teekonda. Rataste juurde tagasi jõudes nägime, et Martti ja Kristjan tulevad. Kuigi oli kokku lepitud, et tegu on rahuliku treeninguga, tahtsin ma, et nad kah seda "platood" uurima läheksin ja nii ütlesin Aivarile, et paneme kiirsti ajama, las Martti-Kristjan kah lähevad seda mäge uurima, nii tegimegi, mul polnud isegi aega kindaid kätte panna, sõitsin kuni lähima metsatukani paljaste kätega :)
Treeningu pikkuseks kujunes Kaidol, Aivaril, Marttil ja Kristjanil pisut üle 5 tunni.
Planeeritud 6 tunnist jäi puudu lumi, oleks lund olnud, oleks ka 6 tundi täis tiksunud :)
Igal juhul suur tänu Kristjanile järjekordse huvitava raja eest.
Ajad
Kaardid:
3 kommentaari:
Tahaks ka kiita rajameistrit. Rada iseenesest oli super. Piisavalt pikk, piisavalt valikuid ja võimalusi pakkuv ning mõnusalt innovatiivne.
Äärmiselt positiivne oli näha loovalt suhtumist punktitähise vertikaalasendisse, sest eks seiklusspordis tulebki nii punktitähiseid kui ka kompostreid otsida kord siit, kord sealt. Samuti pälvib kiitust rattaraja punktitähiste uuenduslikkus, mis ärgitas meeli otsima midagi sellist, mida need varem pole sellises situatsioonis otsima pidanud.
Kuid siiski jäi miski hinge kripeldama. Nagu... nagu oleks unustatud midagi... nagu oleks unustatud neid samu pisikesi detaile, mis oma korduste kaudu annavad kogu sündmusele ühtse rütmi ning oma taasilmumistega suurendavad positiivset emotsiooni ja rahulolu.
Aga võib-olla seetõttu, et ka mina tahaksin siiralt uskuda, et aktsiooniga "Eestimaa puhtaks 2008" koristati looduslikest ja poollooduslikest kooslustest kõik tehislikud mateeriakogumid, mis sinna kuuluma ei pidanud, ning pärast seda maastikul liikudes peaks iga võõrkeha valusalt silmi kriipima ja lausa kutsuma enda poole, leidmaks põhjust, miks konkreetne objekt on end lokaliseerinud just seal.
Aga võib-olla ka seetõttu, et viimase 10 aasta jooksul on eelmainitud organi kaudu tajutav meel minetanud minu puhul oma primaarse tähtsuse, mistõttu ülejäänud nelja meele kaasabil ei suuda ma piisava efektiivsusega minu jaoks veel tundmatuid väheatraktiivseid väikesi staatilisi mateeriaosiseid eristada ning neile piisavalt tähelepanu pöörata.
Aga võib-olla ka lihtsalt seetõttu, et kollane ei kuulu selle värvigamma hulka, mis mind vääramatult enda poole tõmbaks.
Aga igal juhul tänud rajameistrile.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et jooksuetapi lõpuks olin ma juba üsna läbi. Ja Martti nimi tuli ka lehele arvatavasti sellepärast, et jooksurajal olime juba korra kokku jooksnud ja ootasin, et kohe tormavad nad metsast välja koos Kristjaniga. No ja selge ju siis, et ei ole mõtet kirjutada Kaido&Aivar ja Kristjan&Martti vaid lihtsalt Kaido&Martti. Aga ei tormanud, vaid tulid hiljem. Ja tegelikult oli ka Kaido jooksu lõpuosas omadega sassis. Nmelt mõtlen minekut kaheksandast punktist üheksandasse. Mööda punast joont minnes jäi majadegrupp ette, ning mööduda tuli paremalt. Ja parema tipu juures tegi kohalik talumees metsatööd. Kui jooksuga sinna jõudsime, siis langetas ta just koos naisega ühte kuivanud puud. Ja Kaido muidugi meeltesegaduses kohe puu alla jooksma. Talumees karjub-mine alt ära, naine hoiab kahe käega toestusnöörist, et veel ei kukuks ja Kaido rihib puutüve. Ma muidugi hõikasin, et Kaidol kiiver peas, las kukub, kuid siis mõistis ka meeltesegaduses kaido, et puu alt tuleb jalga lasta. Korrigeeris oma trajektoori ja võttis suuna 9-ndale punktile. Hõikasin veel talumehele jõudu ja läksime. Vot nii siis.
Mina ei ütleks et 6 tund jäi lume taha, arvan et osavõtjad ei pidanud lihtsalt kinni algsest rahulikust plaanist. Hiljem oli kuulda ca 45 km / h rattasõiduust.
samuti muudeti omavoliliselt lisaülessannet. Ma planeerisin et Arne hoiab neid vähemalt pool tundi kinni. Järgmine kord viin punnid varem metsa ja kontrollin ikka et asi õigesti jookseks.
ühesõnaga kui tsiteerida Bart´i siis: I did not do it. Ühesõnaga mina pole jälle süüdi :)
Kristjan
Postita kommentaar